HNGV Rejista Ema Hamutuk Na’in 37 Asu Tata no Na’in-2 Lakon Vida

0
7
Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapeutiku iha HNGV, Vidal de Jesus Lopes hatete no ema na’in-rua lakon vida maski ekipa médiku sira halo esforsu másimu hodi salva sira-nia moris.

Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) durante fulan Janeiru 2026, rejista ema hamutuk na’in 37 ne’ebé hetan asu tata, no ema na’in-rua lakon vida maski ekipa médiku sira halo esforsu másimu hodi salva sira-nia moris.

“Husi pasiente 37 ne’e, na’in-rua mak aprezenta sintomas raiva no ita la konsege salva,” Diretór Servisu Apoiu Diagnóstiku no Terapeutiku iha HNGV, Vidal de Jesus Lopes, hateten ba Jornalista sira iha nia knaar fatin, Bidau, Díli.

Tuir nia, iha kazu balu, vítima sira la ba ospitál lalais, tanba konsidera kanek hanesan ki’ik de’it maibé, asu tata bele lori risku boot liu-liu bainhira asu ne’e suspeitu moras raiva.

Moras raiva mak moras infeziózu ne’ebé ataka sistema nervozu no bele lori ba mate se la hetan tratamentu lalais.

“Husi pasiente na’in-37 ne’e na’in-35 ne’ebé asu tata ne’e, pesoál saúde sira fase halo momoos no iha biban ne’e pasiente sira simu kedas vasina anti raiva no hafoin ne’e mak sira fila-fali ba sira-nia uman,” nia afirma.

Diretór Vidal mos esplika katak prosedimentu tratamentu ba vítima asu tata inklui hamoos kanek ho bee no sabaun, dezenfeta kanek, no fó vaksina anti-raiva tuir protokolu médiku. Iha kazu balu ne’ebé konsidera grave, pasiente tenke hetan tratamentu adisionál anti-ráiva.

Iha parte seluk, Tékniku Veterinária iha Postu Hato-Udo, Municipiu Ainaro, Jelino da Costa, hatete prevensaun mak xave prinsipál hodi hamenus kazu raiva tanba asu tata iha komunidade, tanba asu halai livre no la hetan vaksina raiva tuir programa governu nian.

“Asu-na’in sira tenke responsável ba sira-nia animal. Vaksina raiva importante tebes no tenke halo kada tinan, aleinde ne’e, asu tenke kontrola di’ak no la husik halai livre iha dalan,” hatete Jelino.

Nia mos akresenta katak komunidade presiza aumenta kuidadu ba labarik sira ne’ebé dala barak halimar iha liur no ladún hatene risku bainhira hakbesik asu ne’ebé la koñese, edukasaun ba labarik sira kona-ba oinsá evita asu agresivu importante atu prevene akontesimentu ne’e.Jelino husu mos ba komunidade atu informa kedas ba autoridade veterinária ka xefe suku bainhira haree asu ne’ebé hatudu sinal moras ráiva, hanesan kaben sai husi ibun barak, la tauk ema, sai agresivu derepente, ka la’o la normal.