
Kompaña Besi Aat Lda, fó servisu ba traballadór hamutuk 28, ne’ebé hela iha Suco Tibar, Posto-Administrativo Bazartete, Município Liquiçá, liuhusi tetu besi aat ho objetivu atu bele ajuda komunidade bele responde ba nesesidade.
Na’in ba kompaña Agostinho Malibere da Costa hatete, sasan sira ne’ebé tetu hanesan besi aat, kalen aat, no kalen aat uma nian, ne’ebé kompañia hola husi komunidade sira hodi haruka ba rai-liur hanesan Indonesia, Malázia, no Singapura.
“Sasan sira ne’ebé hola mak besi, kalen aat, sen (kalen aat uma nian). Ami sosa press hotu, kualker besi saida de’it, sasan hirak ne’e ami kirim ba Indonésia, Kulaulumpur [Malázia] ho Singapura,” dehan nia.
Nia hatutan, kada fulan saláriu traballador nian mínimu maka $140-150, haree ba kondisaun servisu nian.
“Kada fulan baibain ha’u fó $140-$150, maibé dala ruma ema la halo servisu, tanba fo’er la iha, nune’e ha’u sura kada loron ida ha’u fó $6; para la servisu ha’u ko’a se servisu ha’u selu,” dehan Malibere.
Traballadór Domingos Maia hatete, nia servisu iha kompañia loron ida nia hetan $5 dolar hodi sustenta nesesidade uma laran.
“Ha’u servisu iha ne’e tinan hitu (7) ona, no loron ida ami hetan $5 dolar, osan ne’ebé ha’u hetan husi servisu ida ne’e hodi gastu ba uma laran ou nesesidade tuir ami-nia presiza” dehan Domingos iha Tibar.
Nia hatutan produtu ne’ebé maka sira bá tetu, foti husi lixeiru maka besi, naran katak dehan besi, aqua, plastiku ho buat seluk tan, importante maka besi, nune’e bele expor ba rai liur.“Besi ami sosa kilo ida 0,05 cent, depois rai hamutuk to’o barak maka patraun haruka karreta mai tula hodi ba pres fila-fali,” nia haktuir.






