
Durante fulan Janeiru to’o Marsu 2026, Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) rejista totál bebé ne’ebé moris hamutuk na’in 1.748, kompostu husi bebé mane 934 no bebé feto 814, no husi total refere, bebé hamutuk na’in 68 mate iha inan nia kabun antes partus ka durante prosesu partus.
“Bebé sira ne’ebé mak mate iha kabun-laran ne’e kauza mai husi inan sira ne’ebé mak ho infesaun hanesan, hipertensaun, komplikasaun grave hanesan pré-eklámpsia no eklámpsia no hetan ran midar no seluk tan,” hateten Xefe Departamentu Maternidade HNGV, Zinia Mascarenhas, iha nia servisu fatin HNGV, Díli.
Tuir xefe Zinia katak, kazu bebé mate iha inan nia kanotak bele mosu, tanba fatór barak, liuliu relasiona ho kondisaun saúde inan nian no falta akompañamentu médiku durante períodu isin-rua.
“Nune’e, importante tebes ba inan sira atu halo kontrolu saúde regularmente durante isin-rua, atu bele deteta lalais problema ruma no hetan tratamentu sedu,” dehan nia.
Nia husu ba inan sira hotu atu la tauk no la demora ba ospitál ka sentru saúde, bainhira senti sinal perigu hanesan isin-rua moras, ran sai antes tempu, labarik la mosu movimentu iha kabun, ka sintoma seluk ne’ebé la normal.
Nia hatutan, Departamentu Maternidade iha HNGV kontinua halo esforsu atu hasa’e kualidade servisu, inklui fornesimentu ekipamentu médiku, treinamentu ba profisionál saúde, no kampaña edukasaun ba inan isin-rua kona-ba nutrisaun, ijiene no preparasaun ba partus seguru.
Iha parte seluk, akademista ida husi Universidade Oriental Timor Lorosa’e (UNITAL) Departamentu Enfermajen, Domingos da Silva, hatete katak problema bebé mate iha kabun laran la’ós de’it asuntu saúde, maibé mos relasiona ho fatór sosiál no edukasionál iha komunidade.
“Problema ida-ne’e presiza abordajen integradu, la’ós de’it husi ospitál, maibé mós husi edukasaun komunidade, envolvimentu família no apoiu governu hodi garante inan sira hotu asesu ba servisu saúde,” dehan Domingos.
Nia salienta iha nivel edukasaun inan nian, asesu ba informasaun saúde, no kondisaun ekonómiku família influénsia tebes ba kualidade kuidadu durante isin-rua.
Aleinde ne’e nia esplika katak inan sira ne’ebé la hetan informasaun sufisiente kona-ba nutrisaun, ijiene no importánsia kontrolu regulár, sei iha risku aas liu atu hasoru komplikasaun.Nia mós rekomenda atu governu no instituisaun relevante sira halao kampaña edukasaun iha área rural, reforsa servisu saúde primáriu, no asegura katak kada inan bele hetan kontrolu isin-rua ho fasilidade no presu ne’ebé asesível.






