
Governu liuhusi Ministériu Komérsiu no Indústria (MKI) kontinua fó avizu ba loja no distribuidór sira atu labele halo manipulasaun ba folin sasán nesesidade bázika, liga ho presaun globál iha rejiaun Médiu Oriente ne’ebé kontribui ba aumentu presu mina iha merkadu internasionál.
Ministru MKI, Nino Pereira, hateten Governu daudaun ne’e intensifika monitorizasaun iha merkadu sira hodi asegura katak folin sasán importante hanesan foos, mina, masin no produtu nesesidade loroloron seluk nafatin di’ak ho folin razoável no la iha manipulasaun.
“Ita hatene katak konflitu iha Médiu Oriente fó impaktu ba ekonomia globál, liuliu ba aumentu presu mina. Maibé to’o agora, husi monitorizasaun ne’ebé ami halo, seidauk iha mudansa signifikativu iha folin sasán nesesidade bázika iha merkadu doméstiku,” hateten Nino Pereira ba jornalista sira, iha sekretariadu MKI, Díli.
Nia hatutan katak ekipa tékniku husi MKI halo monitorizasaun direta iha merkadu sira nomós halo koordenasaun metin ho importadór no distribuidór sira atu garante disponibilidade estoke sasán iha rai-laran. Governu hakarak prevene situasaun ne’ebé bele lori ba falta sasán ka aumentu folin la razoável.
Tuir informasaun husi ministériu, distribuidór sira mós fó garantia katak estoke sasán nesesidade bázika iha hela no sufisiente atu atende nesesidade komunidade. Ho nune’e, Governu husu ba públiku atu labele halo sosa barak liu ka pániku, tanba situasaun seidauk afeta diretamente merkadu iha Timor-Leste.
“Se iha indikasaun kona-ba aumentu folin ne’ebé la razoável, Governu sei halo intervensaun liuhusi mekanizmu legal no koordenasaun ho entidade relevante sira. Ami husu mós ba loja sira atu respeita regulamentu no labele aproveita situasaun atu hasa’e folin ho maneira la justu,” nia dehan.
Iha sorin seluk, Prezidente Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL), Jorge Manuel Serrano, konsidera katak situasaun globál agora sai hanesan alerta boot ba Timor-Leste atu hametin kapasidade produsaun iha rai laran, liuliu iha setór agrikultura.
“Ita depende tebes ba importasaun hodi supre sasán nesesidade bázika. Tanba ne’e, governu no setór privadu tenke investe liu tan iha produsaun lokál atu reduz dependénsia ba rai li’ur,” hateten Jorge Serrano.
Nia hatutan katak kolaborasaun entre governu no setór privadu importante tebes atu dezenvolve estratéjia sustentável, hodi asegura katak disponibilidade aihan no sasán nesesidade bázika iha Timor-Leste bele mantén iha tempu naruk, maski iha dezafiu husi merkadu globál.“Ho medida preventivu sira-ne’e, Governu espera bele mantén estabilidade folin no proteje poder komprasaun komunidade, nune’e bele garante seguransa alimentár no estabilidade ekonomia iha nasaun,” dehan nia.







