Bankada FRETILIN Husu Atu Hadia Sistema Saúde La’ós Foku ba Pursentu 

0
20
Deputada Fretilin, Nurima Ribeiro Alkatiri, hateten katak sistema saúde atuál sei fraku no fó impaktu direta ba povu

Bankada Frente Revolucionária de Timor-Leste Independente (FRETILIN) iha Parlamentu Nasionál (PN) husu ba Ministériu Saúde (MS) atu hadia sistema saúde iha Timor-Leste, ho énfaze ba prevensaun no la’ós de’it foka ba númeru ka pursentu.

Deputada Fretilin, Nurima Ribeiro Alkatiri, hateten katak sistema saúde atuál sei fraku no fó impaktu direta ba povu, tanba dala-barak sidadaun la hetan atendimentu adekuadu bainhira presiza.

“Bankada Fretilin espresa solidariedade klean ba família sira ne’ebé lakon sira-nia maluk, tanba falla sistema saúde,” dehan nia iha plenária, Parlamento Nacional, Díli.

Tuir nia, situasaun ne’e la’ós de’it afeta ema ida-idak, maibé mós halakon konfiansa povu nian ba instituisaun públika.

Nia mós salienta katak sistema saúde bele konsidera iha situasaun krítika bainhira la bele garante asesu ne’ebé justu, iha tempu loos no kualidade.

Deputada Nurima hateten mós problema prinsipal sira inklui falta ai-moruk esensiál, limitasaun fasilidade iha área dook, no frakeza iha servisu emerjénsia.

Nia mós kritika deklarasaun husi Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, kona-ba taxa mortalidade infantíl iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), ne’ebé konsidera menus sensibilidade ba valor moris umanu.

“Lakon labarik ida nu’udar trajédia boot no tenke sai prioridade absoluta atu analiza no hadia sistema,” dehan nia.

Nia hatutan hadia situasaun ne’e, Bankada Fretilin propoin medida sira hanesan reafirma kompromisu atu valoriza moris umanu, halo auditoria independente ba ospitál no sentru saúde sira, no implementa planu estratéjiku emerjénsia ba saúde maternu-infantíl ho monitorizasaun kontínua.

Iha parte seluk família pasiente inisial AS ne’ebé agora akompaña hela nia oan hodi halo taratamentu iha HNGV hato’o insatisfasaun hasoru sistema saúde iha Timor-Leste, ne’ebé konsidera seidauk responde ho di’ak ba nesesidade populasaun, sira mós kritika deklarasaun husi Ministra MS ne’ebé dehan katak kazu mate labarik sei konsidera normal, tanba seidauk to’o 40 porsentu.

“Labarik ida mate mak buat boot ida ba família, la bele konsidera normal. Governu tenki haree seriozu no hadia sistema,” komunidade ida hateten.

Tanba ne’e nia dehan, deklarasaun Ministra MS ne’e la apropriadu no la sensível ba sofrimentu família sira ne’ebé lakon oan, sira husu governu atu foti medida konkretu hodi hadia atendimentu saúde, liuliu iha sentru saúde no ospitál sira iha munisípiu.Aleinde ne’e, nia mos aponta problema sira hanesan falta medikamentu, ekipamentu saúde limitadu no atendimentu ne’ebé ladun rápidu no eficiente. Situasaun ida-ne’e, tuir sira, kontribui ba risku mortalidade ne’ebé aas liu, liuliu ba labarik sira.