Parlamentu Husu Estabelesimentu Sentru Saúde Mentál

0
46
Deputada Maria Teresa Gusmão hateten polítika governu nian to’o ohin loron seidauk fó prioridade ba saúde mentál.

Membru Parlamentu Nasionál husu ba Governu atu labele foti de’it medida provizóriu, maibé tenke harii instituisaun ne’ebé sustentável hodi tau-matan ba sidadaun ne’ebé sofre defisiénsia psikososiál ka moras mentál.

Deputada Maria Teresa Gusmão nu’udar membru Komisaun F iha Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Saúde, Edukasaun no Igualdade Jéneru, hateten polítika governu nian to’o ohin loron seidauk fó prioridade ba saúde mentál, tanba ema ho moras mentál kontinua lao iha estrada laran.

“Ita observa iha Díli no munisípiu sira, ema ho defisiénsia mentál kuaze iha fatin hotu-hotu. Agora iha klínika iha Laklubar, maibé labele akumula hotu, tanba fatin la sufisiente, presiza duni harii tan klínika,” nia hateten iha PN.

Deputada refere dehan bainhira ema moras mentál ida husi livre mak bele sai ameasa ba ema seluk nia vida hanesan kazu trájiku ne’ebé akontese iha suku Comoro, ne’ebé ema ho difisiénsia mentál ida halo asaun kriminál hodi sona labarik na’in haat, ne’ebé rezulta vítima ida mate.

“Ita labele hein kazu hanesan ne’e akontese barak liu tan mak foin foti asaun. Governu tenke prepara fatin ruma, sentru saúde mentál ida ne’ebé dignu, atu nune’e ema sira ho kondisaun ne’e bele hetan tratamentu espesífiku no izolamentu ne’ebé humanu, hodi la tau fali ema seluk nia vida iha perigu laran,” Deputada Maria Teresa dehan.

Nia husu ba família sira karik iha membru família ruma ne’ebé ho moras mentál lori ba tratamentu iha fasilidade saúde no parte Ministériu Saúde tenke sosializa ba komunidade, hodi enkoraza no hatene hodi nune’e labele izola no diskrimina sira.

Iha parte seluk, reprezentante komunidade iha Comoro, Adérito Hugo Martins, hato’o katak komunidade sira sente la seguru, tanba ema ho moras mentál barak mak la’o livre iha bairru laran no laiha kontrolu husi parte saúde nian.

“Ita hotu hakarak sira hetan tratamentu, maibé se sira la’o livre de’it no la hetan medikamentu, ikus mai komunidade mak sai vítima. Ami husu Estadu tau matan lalais ba kazu ne’e,” Adérito subliña.

Nia esplika katak, se Governu la foti medida urjente, sidadaun sira ne’ebé “di’ak” ka saudável mak sei kontinua sai vítima ba situasaun ne’e.Nia hatutan Timor-Leste sei depende liu ba unidade ki’ik iha ospitál sira no servisu husi organizasaun naun-governamentál (ONG) balun hodi kobre kazu saúde mental, maibé, ho aumentu kazu ne’ebé rejista ona, ezijénsia atu harii “Sentru Saúde Mentál” ne’ebé independente sai ona nesesidade nasionál.