
Ministériu Saúde (MS), liuhusi Departamentu Kontrolu Vektor no Saúde Ambientál, husi fulan Janeiru to’o Fevereiru halo fumigasaun ba uma-kain no edifísiu sira hamutuk 40.969 iha territóriu nasionál, hodi prevene no kontrola moras dengue.
Xefe Departamentu Kontrolu Vektor no Saúde Ambientál, iha MS, Elizario Soares, hateten fumigasaun hala’o liuhusi identifikasaun fatin risku sira-ne’ebé destaka kazu pozitivu dengue no katak intervensaun fumigasaun refere foka liu ba área sira-ne’ebé iha poténsia aas ba transmisaun moras dengue.
“Iha Munisípiu Aileu, halo fumigasaun ba uma-kain hamutuk 1.202. Iha Ainaro, fumigasaun 1.623. Iha Ataúro fumigasaun 771, iha Baucau halo fumigasaun 2.419. Iha Bobonaro, fumigasaun 1.945. Munisípiu Dili, fumigasaun 10.447. Enkuantu iha Covalima, fumigasaun 913,” nia dehan ba jornalista sira iha Kaikoli, Díli.
Nia hatutan iha Munisípiu Ermera, ekipa halo fumigasaun 3.010. Iha Lautem, fumigasaun 7.763, iha Munisípiu Liquiçá hamutuk fumigasaun 884, iha Munisípiu Manatuto, fumigasaun 778, no iha Munisípiu Manufahi, fumigasaun 1.913, ba RAEOA, ekipa halo fumigasaun 1.878. Ikus liu, iha Munisípiu Viqueque ho fumigasaun 5.423.
“Fumigasaun ne’e ita hala’o liu ba fatin risku sira-ne’ebé identifika ona iha kazu pozitivu, ekipa sira ba direta iha área refere hodi halo intervensaun lalais,” nia hateten.
Soares esplika katak medida seluk atu prevene moras dengue la’ós de’it fumigasaun, fahe ai-moruk abate maibé tenke halo inspesaun regulár kada fulan tolu ba uma sira.
Iha parte seluk, Diretór Promosaun Edukasaun Saúde iha MS, Jaime Belo, informa katak ekipa saúde sira kontinua halo fumigasaun no kampaña promosaun saúde iha Munisípiu Dili nomós iha munisípiu sira seluk.
“Ami halo fumigasaun iha Postu-Administrativu Metinaro maibé, iha komunidade balun lakohi simu intervensaun, hanesan lakohi fó lisensa atu tama uma hodi halo fumigasaun,” nia dehan.
Nia esplika, difikuldade ida-ne’e mosu, tanba komunidade balun iha preokupasaun kona-ba impaktu fumigasaun, maibé Ministériu Saúde garante katak produtu sira-ne’ebé uza seguransa no tuir padraun saúde públiku.
“Atividade promosaun saúde mós hala’o liuhusi karreta box no karreta multifunsaun Sentru Saúde sira, hodi fó avizu ba komunidade iha suku no aldeia sira, programa SISCA Mobile Clinic mós envolve iha kampaña ne’e, atu hato’o mensajen prevensaun dengue ba populasaun,’ dehan nia.
Diretór ne’e apela ba komunidade atu kolabora ho pesoál saúde sira, fó lisensa atu tama uma no partisipa ativamente iha esforsu konjuntu atu prevene moras dengue, nune’e bele hamenus risku transmisaun no proteje saúde públiku iha Timor-Leste.
Iha parte seluk, komunidade suku Wenunuc iha Postu-Administrativu Metinaro, Município Díli Maria da Costa, hateten, maski iha uluk komunidade balun senti preokupa, maibé agora barak komesa komprende benefísiu husi programa ne’e.
“Uluk ami tauk, tanba hanoin fumigasaun bele afeta saúde, liuliu ba labarik no katuas sira, maibé depois ekipa saúde fó esplikasaun, ami komprende katak ida-ne’e importante atu oho susuk ne’ebé lori moras dengue,” nia dehan.
Nia hatutan katak, depois implementasaun fumigasaun iha nia área, komunidade nota mudansa, liuliu hamenus populasaun susuk iha uma-laran no iha uma sorin.
“Agora ami haree katak susuk menus liu duké antes, no ida-ne’e fó sentimentu seguru liu ba ami-nia família, ami apoiu programa ne’e no prontu atu kolabora ho ekipa saúde sira,” nia akresenta.Maske nune’e, nia mós husu atu MS kontinua halo sensiblizasaun ba komunidade sira, tanba sei iha ema balun ne’ebé seidauk komprende diak kona-ba importánsia fumigasaun.







