
Akademista husi Universidade da Paz, Afonso Martins, kritika ritmu implementasaun projetu konstrusaun estrada Gleno–Letefoho, iha Munisípiu Ermera , no salienta katak governu labele hein to’o períodu eleisaun besik mak foin aselera obra, tanba infraestrutura hanesan estrada importante tebes ba povu moris iha área rural sira.
“Ita labele halo povu hein kleur liu tan, estrada ida-ne’e presiza ona agora, tanba ajuda transporte produtu no fasilita asesu ba servisu báziku sira,” dehan Afonso Martins.
Tuir Akademista Afonso katak estrada Gleno–Letefoho iha papel estratéjiku atu liga área agríkola ho merkadu, nune’e atrasu bele afeta ekonomia lokal no moris lorloron komunidade sira.
Nia husu governu atu aumenta esforsu no garante katak prosesu administrativu la sai obstákulu boot ba dezenvolvimentu.
Ministru Ministériu Obras Públika, Samuel Marçal, hatan ba projetu konstrusaun estrada Gleno empréstimo internasional, nune’e prosesu hotu tenke tuir regra no mekanizmu ne’ebé Banku Mundial determina ona, tanba presiza asegura transparénsia, responsabilidade no kualidade iha implementasaun projetu.
“Kontratu ba konstrusaun estrada ne’e liu ona husi etapa legal importante sira, inklui prosesu rejistu iha tribunal ne’ebé akontese iha fulan hirak liubá. Depois de ne’e, kompañia ne’ebé manan tender sei prepara mobilizasaun ekipamentu no rekursu umanu durante fulan tolu antes hahú servisu iha terrenu,” hateten Ministru Marçal, iha Palácio Presidente, Aitarak Laran, Díli.
Ministru hatutan projetu estrada Gleno–Letefoho envolve osan boot tebes, nune’e governu presiza halo avaliasaun téknika kle’an, inklui estudu kona-ba kondisaun rai, risku naturál no dezeñu estrada atu garante seguransa no durabilidade.
“Ita la’ós foti de’it osan boot depois la hatene halo. Ita presiza haree didiak aspetu tékniku hotu-hotu atu estrada ne’ebé ita halo bele di’ak no dura ba tempu naruk,” dehan nia.
Ministro mós subliña katak, tanba projetu ida-ne’e uza sistema tender internasional, prosesu sira hanesan selesaun kompañia, avaliasaun proposta no aprovasaun kontratu tenke tuir prosedimentu rigorozu no kalendáriu ne’ebé determina husi Banku Mundial.Nia realsa tan katak atrazu ne’ebé akontese la’ós, tanba neglijénsia, maibé tanba nesesidade atu kumpri regra sira ne’ebé iha.






