
Fundasaun Alola (FA) estabelese ona sentru kankru susun hodi halo atendimentu espesífiku ba inan feto sira ne’ebé afetadu ba kankru susun nian.
Diretora Ezekutiva FA, Maria Imaculada Guterres dehan, sentru kankru mama ne’e kria liuhusi programa ida naran Haliku ne’ebé eziste durante tinan 10 ona iha Fundasaun Alola.
Nia hatete, liga ba situasaun real ne’ebé iha katak feto barak iha Timor-Leste kada tinan mate, tanba afetadu ba kankru mama.
“Fundasaun Alola estabelese sentru kankru mama ne’e, hodi sai hanesan sentru tratamentu ba inan feto sira ne’ebé sofre kankru mama,” nia dehan.
Nia dehan, fatin ida-ne’e seguru no hakmatek ba pasiente kankru mama sira hodi hetan atendimentu nune’e bele rekopera.
“Ami fornese kondisaun ne’ebé ijiene no apoiu emosionalmente ba pasiente sira no fornese ambiente ne’ebé seguru,” nia salienta.
Nia hatete, durante ne’e Fundasaun Alola rejistu pasiente kankru mama hamutuk atus-rua-sanolu-resin-rua (218) husi númeru ne’e iha nain sanolu-resin-sia (19) mak mate.
Enkuantu orsamentu hodi estabelese sentru kankru mama ne’e hetan apoiu husi Empreza Esperansa Oan Timor (ETO) ho mantante $52.000 no husi governu Japaun ho montante $72.000, totál $124.000 dólares amerikanu.
Iha parte seluk, foinsa’e Agelina da Silva dehan, dadaun ne’e taxa moras kankru mama iha rai laran aumenta ba nafatin no feto idade produtiva mós balun deteta no balun lakon vida.
“Sente preokupa tebes maibé kankru susun ne’e dalaruma akontese, tanba mai husi jerasaun, balun mós dalaruma mai husi ai-han kímiku sira,” nia dehan.Nia dehan, governu iha responsabilidade boot atu hasa’e kobertura sensibilizasaun públika kona-ba moras kankru atu populasaun feto sira iha koñesementu hodi halo prevensaun no detesaun sedu atu evita mortalidade no defisiénsia.







