
Prezidente Repúblika (PR) Jose Ramos Horta husu ba feto emprezária Timoroan sira tenke aprende lian Inglés nune’e bele loke mós sira-nia oportunidade negósiu ba iha internasionál.
PR dehan, ema hotu mehi hakarak halo negósiu iha rai laran de’it hanesan Díli, Baucau, Vikeke, Liquiça ka iha Timor-Leste de’it bele konsentra ba lian tetun.
“Ita mehi atu halo negósiu iha nivel rejional no internasionál, ha’u hanoin tetun susar ituan no ha’u husu imi tenke aprende lian Inglés,” nia husu.
PR salienta tan katak tenke dezenvolve abilidade estuda lian Inglés se lae difísil ituan atu tama merkadu rejionál no internasionál.
“Se ita hakarak sosa de’it has ruma husi Atambua ne’e tetun no bahasa Indonézia mós di’ak,” nia dehan.
Nia hatete, bainhira aprende ona lian Inglés tama iha ASEAN ne’e bele halo negósiu ne’ebé mak boot tebes, maibé xave mak tenke hatene Inglés.
Entretantu, nain ba bisnis SOT, Patricia Mendes dehan, produtu SOT sira iha hatama ona iha merkadu nasionál nune’e mós lori ba partisipa ona iha feira internasionál iha Singapura.
“Ami mós hetan tan konvite iha atu lori coklat SOT ba partisipa feria ida iha Austrália iha semana tuir mai,” nia informa.
Nia dehan, loos duni katak halo negósiu ne’e no iha mehi aprezenta ba merkadu Internasionál ne’e presiza hatene língua importante tebes.
“Ita lahatene lian, produtu ne’ebé iha nia sirkulasaun ne’e iha rai-laran de’it no sei la ba internasionál, maibé ha’u agradese, tanba iha koñesimentu naton kona-ba língua [Ingles] hodi halo komunikasaun ho parseiru sira iha nasaun Singapura no Austrália hodi bele lori produtu ne’ebé iha ba merkadu internasionál,” nia dehan.
Enkuantu nia dehan, produtu SOT ne’ebé iha hanesan, sokolat SOT no tua SOT dadaun ne’e iha ona merkadu nasionál no otel sira iha Díli laran.
Iha parte seluk Prezidente AEMTL (Timor-Leste Business Women Association) Hergui Luina Alves dehan, dadaun ne’e feto ne’ebé sai ona emprezária tuir dadus ne’ebé iha no tuir kompetisaun Timor-Leste Women in Business AWARDS, total iha ona na’in 21.
“Husi feto emprezária hirak ne’e kuaze Inglés di’ak, maibé tenke dezenvolve atu di’ak liután,” nia informa.Nia hatete, husi AEMTL mós sei esforsu nafatin nune’e bele fasilita formasaun ba feto emprezária sira liu-liu kona-ba lian Inglés.






