
Projetu konstrusaun estrada foun iha Lurumata, Suku Fatuhada, Postu-Administrativu Dom Aleixo, Município Díli, paradu to’o agora, hodi fó impaktu negativu ba komunidade sira, no aleinde asesu dalan ne’ebé ladi’ak, rai-rahun sai problema foun ida ba komunidade sira.
Komunidade Lurumata Mario de Jesus hateten, projetu ne’ebé hala’o, lori ona esperansa boot ba povu sira iha Lurumata nian, atu liga husi tasi-ibun sai ba Ai-Mutin, maibé to’o agora paradu deit.
“Bainhira projetu ne’e hahú, ami haksolok, tanba asesu sei hadi’a, maibé agora buat hotu abandona, fatuk no besi restu sira husik naklekar deit hanesan ne’e, halo estrada sai estragadu no perigozu liután, liuliu ba labarik sira no ferik-katuas sira”, nia hatete iha nia rezidensia Lurumata, Suku Fatuhada, Díli.
Nia hatutan, laiha ona traballadór ka ekipamentu pezadu iha fatin. Pior liutan, lixu sira hanesan fatuk, rai-henek, no eskavasaun nakloke sira husik hela la proteje. Ida-ne’e hamosu preokupasaun entre abitante sira, liuliu bainhira hahú ona tempu udan.
Nia haktuir katak projetu dezenvolvimentu infraestrutura ne’e la’ós hahú de’it nu’udar promesa simbóliku, maibé sei kompleta mós hodi hatán ba nesesidade loloos povu nian.
Xefe Suku Fatuhada, Marcelino Soares hateten, autoridade lokal husu ona ba Obras Públika atu oinsa bele kontinua estrada no atu nune’e bele hotu lalais hodi la fó impaktu boot liu ba komunidade sira.
“Konfirma katak projetu konstrusaun estrada ne’e dadaun ne’e paradu hela no seidauk hetan informasaun seluk husi autoridade sira. Ami husu dala barak ona ba governu liu-liu Obras Públika atu fó fali projetu ne’e ba kompañia seluk atu nune’e bele halo lalais, maibé to’o agora seidauk iha resposta, entretantu komunidade sente hela impaktu,” nia realsa.
Nia mós hatutan, rai-rahun no rai-henek sira ne’ebé husik hela hodi halibur hale’u abitante sira nia uma fó impaktu ba komunidade sira, liuliu labarik kiik sira, no barak moras mear no konstipadu, tanba rai rahun ne’e.
“Ita mós husu kompañia ne’ebé mak kaer estrada ne’e atu kompleta estrada ne’e nomós husu atu hamoos material sira ne’ebé restu atu nune’e labele fó impaktu ba ema liuliu labarik sira,” nia esplika.








