
Reprezentante Organizasaun Mundiál ba Saúde (OMS) Dr. Arvind Mathur dehan ema-ida husi ema na’in-ualu, moris ho kondisaun saúde mentál, maibé iha Timor-Leste, atensaun ba área ne’e seidauk fó prioridade.
“Husu ba Ministériu Saúde, nafatin fó prioridade ba saúde mentál hanesan pilár prinsipál ba Saúde Públika iha Timor-Leste”, Reprezentante OMS, Dr. Mathur, hatete iha ámbitu workshop konsultivu daruak kona-ba Planu Estratéjiku Nasionál Saúde Mentál nian ba 2026-2030 iha Caicoli, Díli.
Nia dehan, dezenvolvimentu nasionál la bele kontinua, bainhira povu-nia saúde mental la di’ak, haree malu la di’ak iha família, violénsia iha komunidade, desempregu, trauma hosi tempu funu, no falta asesu ba servisu psikológu, mak faktór sira ne’ebé halo asuntu ne’e kle’an liu.
“Timor-Leste, ita haree katak nesesidade saúde mentál nian aumenta daudaun, liuliu entre foin-sa’e, feto, sobrevivente hosi trauma, no ema ho defisiénsia sira. Saúde mental la’o hamutuk ho direitu umanu. Ema iha direitu atu sente diak, no Governu iha obrigasaun atu kria sistema ne’ebé sustenta husi tratamentu to’o prevensaun,” nia dehan.
Nia salienta, iha Timor-Leste, sidadaun barak mak halo estigma ka hanoin negatívu kona-ba ema ne’ebé iha problema saúde mental, estigma ne’e hala’o barreira ba ema atu buka ajuda, no hetan tratamentu profesionaál.
Entretantu, Xefe Departamentu Moras La Hada’et, iha Ministériu Saude, Mateus Hornai, esplika iha munisípiu barak, seidauk iha profisionál saúde mental, no ema barak la iha asesu ba tratamentu apropriadu.
“Iha ita-nia planu estratejiku ne’e, aumenta investimentu iha área saúde mental, forma profesionaís ho espesialidade iha psikolojia, psiquiatria no assisténsia sosial, estabelese sentru atendimentu psikososiál iha nivel munisípiu no postu no halo kampaña edukasaun iha komunidade atu kombate stigma,” nia dehan.Nia akresenta, atu hetan futuru di’ak no moris dignu ba ema hotu iha Timor-Leste, saúde mental presiza sai prioridade, presiza halo ema hetan oportunidade atu sente di’ak, labele hakmatek iha laran, no hetan apoiu bainhira presiza, nuné katak, saúde mental mak direitu ida ba no governu presiza salvaguarda.






