
Komunidade João Soares husi Suco Kribas, Postu-Administrativa Manatuto, Município Manatuto, husu ba Ministériu Agrikultura, Pekuária Peska no Floresta (MAPPF) atu Sensibiliza métodu agrikultura ne’ebé seguru no amigavel ho ambiente no motiva populasaun atu redús ema sunu rai.
“Ahi ne’ebé komunidade sira sunu iha foho lolon ne’e, ahi bele han to’o fulan. Mós ahi ne’e la mate, tanba ne’e fo impaktu ba labarik barak maka moras ho mear. Husu ba MAPPF atu bele halo sensiblizasaun informasaun ba komunidade sira kona-ba métodu sira agrikultura nian ne’ebé seguru liu no amigavel ho ambiente,” komunidade Soares hatete.
Nia dehan, tempu bai-loron sira terus, tanba suar husi inséndiu sira-ne’e perturba makaas moris loroloron nian no estraga ambiente.
“Iha Municipio Manatutu tempu bain loron ne’e ema komesa ona sunu rai iha foho lolon sira ne’e. Suar husi ahi sira halo labarik sira mear. Ami hein katak governu sei foti asaun desizivu no buka dalan seluk atu ajuda agrikultór sira atu la presiza sunu rai,” dehan João.
Entretantu, Sekretariu Estadu ba Sekretariadu Estadu Floresta (SEF), Fernandino Vieira da Costa, husu komunidade atu labele sunu rai arbiru iha tempu bailoron hodi prevene risku ba inséndiu, tanba perigozu tebes no bele hamosu estragu boot ba ekosistema.
Nia afirma, sunu rai ne’e perigozu tebes no bele hamosu estragu boot ba ekosistema, tanba ne’e husu komunidade sira hapara ona sunu rai, bainhira hetan mak governu sei foti asaun firme hasoru sira ne’ebé kontinua sunu rai.
Nia avizu mós katak tuir lei ambientál ne’ebé aplikavel, kualkér indivíduu ka grupu ne’ebé hetan sunu rai ho intensaun, hodi hamosu estragu, bele hetan sansaun administrativa no penál.
“Ahi lakan ona susar tebes atu kontrola. Husu ba públiku atu para sunu rai tanba bele estraga ai-laran, prejudika saúde públika, no to’o hamate ema nia vida,” hateten SEF Fernandino foin lalais iha Díli.
SEF Fernandino haktuir katak prátika sunu rai ne’ebé aumenta ba beibeik iha rai laran, barak liu husi komunidade sira ne’ebé hamoos rai ba halo to’os.
Nia afirma, SEF kontinua kolabora ho autoridade lokál sira hodi halo patrullamentu no fó edukasaun ba komunidade sira ne’ebe uza nafatin ahi nu’udar métodu jestaun rai nian.
“Ami la bandu ema atu halo to’os ka hamoos rai, maibé ami husu ba sira atu labele uza ahi hanesan sira nia métodu prinsipál, iha métodu sira seluk, ne’ebé amigavel liu ba ambiente no seguru liu,” nia hatutan.SEF Fernadino salienta tan katak esforsu hotu presiza kolaborasaun, governu, komunidade sira, no parte hotu tenki apoia malu hodi proteje ai-laran sira, salvaguarda bee-matan sira, no garante oan no bei-oan sira nia saúde.








