
Ministra ba Ministériu Solidaridade Sosial no Inkluzaun (MSSI), Veronica das Dores hateten, ema ho defisiénsia (EhD) sira iha kapasidade di’ak, tanba ne’e sei buka fó oportunidade ba sira atu asumi kargu hanesan lideransa ou xefia hodi lidera instituisaun sira.
“Antes ha’u sai hanesan Ministra Solidaridade Sosial no Inkluzaun, ha’u servisu ho ema defisiénsia sira durante tinan sanulu ona, tanba ne’e ha’u sei tau importasia ba ema defisiénsia sira oinsá sira mós bele sai hanesan lideransa,” dehan Ministra MSSI hafoin remata seminariu nasional direitus umanus no inkluzaun iha Salaun Asosisaun HAK Farol, Díli.
Nia hatutan katak importante labele halo deskriminasaun ba ema ho defisiénsia sira.
“Ita presiza no labele halo deskriminasaun ba ema ho defisiénsia sira, tanba maske sira liman ka ain, ou matan mak defisiénsia, maibé sira-nia kakutak la defisiénsia, tanba ne’e ita labele deskrimina sira. Ema hotu moris iha rai ida ne’e, iha direitu atu servisu hodi serbí ba rai ida-ne’e,” nia esplika.
Iha fatin hanesan Diretor Ezekutivu HAK, Feliciano da C. Araujo hateten, servisu ba ema ho defisiénsia la’ós organizasaun defisiénsia de’it mak bele halo.
“Ida-ne’e ba ema hotu nia servisu, tanba ida-ne’e fasparte iha sosiedade no estadu ida-ne’e, entaun importante ba juventude no komunidade atu partilla esperiénsia no aumenta koñesimentu, no buka solusaun koletivu atu kombate deskriminasaun, estigma no eskluzaun ne’ebé kontinua afeta grupo vulnerável sira iha Timor-Leste,” dehan Deretór Ezekutivu HAK Araujo.
Nia hatutan, atu hatur direitu umanu no igualdade sira ne’ebé susesu, presiza aumenta respeitu ba diversidade, fó rekomendasaun atu hatur politika no lei sira ne’ebé garante direitu ba ema ho defisiénsia.
“Moris ida hanesan ne’e ita dun malu, difisiente sira hasoru hahú kedas husi sira-nia uma laran to’o mai liur. Iha uma-laran ita bele dehan nia moris mai halo ita terus de’it, ida-ne’e tuir loos labele akontese tan ona, tanba sira rasik mós lakohi atu moris hanesan ne’e. Sira mós hakarak moris normal hanesan ho ita, tanba ne’e ita presiza trata sira hanesan mós ho ita,” nia dehan.
Nia hatutan, seminariu refere atu entidade estadu bele atualiza komitmentu polítika, lei no programa liga ho protesaun ba ema ho defisiensia iha Timor-Leste nune’e mós meiu ida atu hasa’e konsiénsia públiku kona-ba direitus umanus partikularmente ba asuntu ema ho defisiensia ba públiku.







