
Prezidente Conselho de Imprensa Timor-Leste (CI-TL) Otelio Ote, dehan dadus ne’ebé fó sai iha fulan maiu 2025, organizaun Jornalista Reportajen Sem Fronteira (RSF) hatudu katak Ranking Index ba nasaun atus-ida-ualu-nulu (180), Timor-Leste (TL) sofre ranking tuun husi rua-nulu (20) iha tinan 2024 ba tolu-nolu-rein-neen (39) iha tinan 2025.
“Haree husi dadus ne’e, liuhusi avaliasaun bazeia ba kategoria lejislasaun, polítika, ekonomia, sosiál no seguransa mak TL nia valór tuun. Maské nune’e, TL kontinua orgullu, tanba sei okupa nivel topu renking liberdade imprensa iha rejiaun Sudueste Aziátiku”, dehan Prezidente CI-TL Ote liuhusi diskursu ba Díli Dialogue Forum 2025, iha Salaun Multiuzu, Bebora, Díli.
Nia dehan, relasiona ho avaliasaun ne’e mak komponente hotu iha TL presiza halo reflesaun, tanba ne’e hatudu katak iha buat ruma mak trava liberdade imprensa.
“Mai ita hotu hamutuk ho CI, organizasaun jornalista sira, kompañia media sira, no komunidade media sira atu hametin nafatin ambiente liberdade imprensa, tanba media iha situasaun liberdade di’ak kontribui mós ba demokrasia iha país ida-ne’e”, nia konvida.
Iha fatin hanesan, Primeiru-Ministru Kayrala Xanana Gusmão hateten, TL Presiza Komunikasaun Sosiál ne’ebé independente no forte, tanba ne’e Liberdade Imprensa iha Index Global ne’ebé hatudu katak TL nia rating tuun, ne’e bele akontese, tanba kualidade informasaun ne’ebé media publika.
“Jornalista presiza liután iha tékniku atu hakerek buat ruma no iha esperítu. Liberdade imprensa tuun la’ós tanba kestaun seguransa, maibé tanba ita laiha kbiit atu hasae informasaun no nakloke aan ba mundu.
Prezisa fahe ba malun liuhusi diskusaun, tanba buat hotu akontese relasiona ho prezensa media nian nu’udar lasu ne’ebé atu forma ema nia hanoin no moris iha futuru”, dehan PM Xanana.
PM mós dehan, governu sente CI importante atu ajuda media hala’o sira-nia papél ho diak liután atu kontribui ba dezenvolvimentu liuliu liberdade imprensa.
“Husu ba jornalista atu akompaña mós mundu atu haree mudansa ne’e, iha rejiaun Sudueste Aziátiku no iha mundu. Nune’e ita-nia informasaun mós labele hela de’it iha Timor-Leste,” hatutan.
Akademista Deonisia da Costa husi Departamento de Comunicação Social, Faculdade de Ciências Sociais UNTL dehan, TL nia liberdade imprensa tuun bele haree husi assédiu dijital liuliu ba jornalista feto sira. Intimidasaun sira husi figura polítika, aleinde ne’e lei sira la proteje didiak servisu jornalista nian.
“Ne’e mak fator sira ne’ebé bele kontribui ba iha index liberdade imprensa iha Timor-Leste maka limite jornalista sira asesu ba informasaun. Liberdade imprensa la’ós de’it responsabilidade husi governu, maibé povu liuliu audiénsia tomak,” nia dehan
Nia dehan, fasilita asesu informasaun públiku, ne’e governu ho entidade relevante sira mós tenke hamosu transparénsia ba informasaun importante hodi fó asesu ba públiku liuliu jornalista sira, Jornalista sira hato’o katak iha problema presiza rezolve no problema hirak ne’ebé mak esensial liu maka tenke hatan no fasilita informasaun, labele taka fali odamatan.






