PM Gusmão AI Atu Apoiu Jornalista Maibé La’ós Atu Substitui

0
70
Primeiru-Ministru Kayrala Xanana Gusmão dehan AI atu apoiu jornalista, maibé la’ós atu substitui no La importante atu hato’o de’it informasaun maibé iha responsabilidade atu preteje liberdade Imprensa.

Primeiru-Ministru Kayrala Xanana Gusmão dehan, prezensa Artificial Inteligence (AI) atu apoiu servisu jornalista nian, maibé la’ós atu substitui servisu jornalista nian.

“AI atu apoiu jornalista, maibé la’ós atu substitui.  Dezafiu sira-ne’e akontese iha mundu tomak inklui Timor-Leste. Ohin loron AI mak sai impaktu boot ba nasaun dezenvolviementu sira liuliu TL ne’ebé foin mak hahú no komprende kona-ba dezenvolvimentu Teknolojia komunikasaun,” PM Xanana iha Dili Dialogue Forum ne’ebé organiza husi Conselho de Imprensa, ho tema Impact of the Arteficial Inteligence Press Freedom on Media.

PM dehan, AI mós bele ajuda atu halo notísia, maibé tau jornalista sira-nia knaar iha risku. Jornalista tenke hanoin no halo informasun sira rasik. La importante atu hato’o de’it informasaun maibé iha responsabilidade atu preteje liberdade Imprensa.

“Atu apoia no proteje demokrasia, ita presiza hadi’a literasia dijitál iha Timor-Leste no explika klaru kona-ba perigu husi IA. Ba timoroan sira, demokrasia dijitál la’ós de’it tama online no utiliza internet. Maibé atu garante katak timoroan hotu hetan informasaun, asesu ho konfiansa atu partisipa iha vida públika, justisa, sosiál no dignidade umana,” Dehan PM Xanana.

Nia salienta, progresu iha AI, nu’udar forsa di’ak liu no lori mós dezafiu boot.

“AI kontribui ba desinformasaun atu kontra informasaun ho faktu loloos. Tanba ema hakbesik liuba media sosial duke ba media profisionál sira liuliu iha TL. 

Jornalista bazeia ba verdade no demokrasia depende ba faktu. Liuhusi AI ema bele inventa faktu hodi ataka malu ho sistema demokrasia ne’ebé mak la’o no enfrakeze ita-nia soberania,” nia dehan.

Nia dehan, ema hotu, liuhusi jornalista no media sira tenke prepara an ba futuru dijitál ne’ebé bele hamosu oportunidade atu hetan informasun no dezafiu ne’ebé nakonu ho desinformasaun no seluk tan.

Aleinde ne’e peskizadór husi ABCID (Australia Broadcasting Corporation International Development) Craig McCosker dehan, AI ajuda atu kria faktu, maibé bele mós kria informasaun falsu sira.

“Tanba ne’e ohin loron presiza tebes literasia AI, oinsá sosiedade liuliu jornalista sira bele halo servisu di’ak liutan. Maibé presiza iha abilidade atu halo servisu sira-ne’e,” nia dehan.

Nia hatutan, informasaun falsa barak liu iha media sosial, ne’e sai dezafiu boot ba servisu jornalista nian, maibé informasaun ne’ebé espalla tenke halo verifikasaun ba faktu sira atu hatudu akurasia husi informasaun nian.

Iha fatin hanesan Jornalista Media LABEH, Honorio Guterres dehan,AI nia la fó impaktu ba atividade jornalista tanba AI atu apoiu servisu jornalizmu nian, jornalista mak tenke halo verifikasaun, konfirmasaun ba faktus, dadus husi rezultadu entrevista.

“AI ne’e hanesan oportunidade foun ida ba jornalista sira hotu maibé ha’u fiar katak jornalista barak seidauk utiliza, tanba menus koñesimentu ba softwere foun ne’e, dezafiu mak bainhira jornalista ida utiliza AI mak halo berita bele fó disinformasaun ba públiku ne’e bele hamosu teoria konspirasaun ka hanesan halo propaganda iha media”, dehan nia.

Nia hatutan, hanesan jornalista tenke loke hanoin presiza leitura halo barak hodi intende definisaun husi AI no jornalista. Xefe Redasaun, ekipa editór sira tenke matenek atu halo monitorizaun ba Jornalista nia atividade iha terrenu.

Iha fatin hanesan estudante UNTL Sandra Otaria dehan,AI nu’udar oportunidade ida, bele ajuda servisu jornalista nian hodi halo transkrisaun, maibé iha mós risku oioin.

“AI bele sai asisténsia ba jornalista sira iha entrevista nia bele halo transkrisaun audio ba hekerek, bele peskiza no verifika dadus sira, bele analiza media sira, ajuda fó títulu ba notisia, ajuda mós halakon barullu iha kobertura nian nomós seluk seluk tan,” nia dehan.