
Ofisial Projetu Direitos Humanos (CDH) iha UNTL Senhorina M. Dos Santos hatete, CDH servisu hamutuk ho parseiru sira Global Campus of Human Rights, USAID, PDHJ, Centro Nacional Chega, Asosiasaun Chega ba Ita (Acbit) hodi halo peskiza no publika iha livru.
“Centro Direitos Humanos UNTL ho apoiu parseiru nian ami halo peskiza, no konsegue produz livru ho títulu (Feto Sira-Nia Asesu Ba Justisa Tranzitóriu Iha Timor-Leste)ne’ebé ko’alia liu kona-ba feto sira-nia luta ba ukun rasik an,” dehan Senhorina iha Centro CDH, Kampus Caicoli, Díli.
Nia hatutan, livru ne’ebé prduz distribui ba eskola sira no ba ajénsia balu iha Timor-Leste.
“Livru ne’ebé maka ami konsege produz ne’ebé liuhusi peskiza, hotu hakerek depois hotu kontinua halo lansamentu iha Dili, Baucau no munisípiu lubuk ida,” Tenik nia.
Iha sorin seluk Almirante da Costa Verdial hanesan estudante UNTL hatete, Centro Direitos Humanos sai hanesan instituisaun ne’ebé konvida mós estudante univeraitariu sira hodi hasa’e koñesimentu liuhusi formasaun, asesu livru no liuliu istoria sira ne’ebé hakerek iha livru kona-ba feto nia luta ba Timor-Leste nia ukun an.
“Banhira ha’u tama iha Centro Direitos Humanas UNTL hodi asesu ba livru sira. Ha’u asesu ona livru sira ne’ebé hakerek kona-ba Feto Sira Nia Asesu Ba Justisa Tranzitóriu Iha Timor Leate no iha livre ne’e ha’u lee no gosta tebes, tanba ko’alia barak liu kona-ba luta feto nian iha tempu pasadu ba Timor-Leste ukun rasik an no banhira ha’u lee barak liu maka istoria husi ita-nia inan feton sira-nia istória sofrimentu iha tempu pasadu,” Dehan Estudante Almirante.
Nia hatutan, hanesan joven ida sente orgullu ho feto nia luta iha tempu pasadu, tanba luta ida-ne’ebé difisil tebes maibé sira bele ultrapasa.
“Liuhusi livre ne’ebé ha’u lee sente triste ho istória moruk ne’ebé akontese ba inan feto sira momentu luta ba independensia. Ha’u hanesan joven ida sente orgullu tebes, tanba Timor-Leste nia luta ba independensia la fó diferense katak mane maka luta mesak. Maibé mane tantu feto iha ita-nia independensia sira luta hotu no hatudu katak feto sira mós bele,” dehan Almirante.
Nia hatutan, rekomenda ba CDH hodi nafatin peskiza hodi produz livru sira-ne’ebé liga ba direitos humanos iha nasaun Timor-Leste nian liliu ba asuntu sosial nian.