
“Labarik nain 124 mak baixa iha Sala Pedeatria normal katak sira baixa loron ida ka rua hodi hetan tratamentu kompleta, iha Pedeatria Kritikal iha 48, sira ne’e ho moras ne’ebe ho kondisaun grave presiza atensaun intensivu husi medikus no baixa iha Emfermaria Pedeatria hamutuk 92,” hateten Xefe Departementu Banku Urgensia HNGV, Americo dos Santos, foin lalais iha Bidau Toko Baru, Dili.
Tuir nia, moras diarea la’os deit mosu iha tempu udan maibe liu husi soe foer arbiru bele fo impaktu ba saude, no moras ISPA kauza husi rai rahun ne’ebe suar maka’as tanba bailoro naruk.
Alende labarik, iha mos pasiente bai-bain sira ne’ebe halo tratamentu no baixa hanesan iha sala izolamentu, emfermaria, pedeatria, medisina sirurgia hamutuk 6.144 kompostu husi mane 3.197 no feto 2.947.
Enkuantu sira ne’ebe baixa durante fulan Agostu hamutuk 567 ho moras bronchitis, asma, malaria, isin katar, diarea no ISPA (ba adultu sira).
“Ne’e la sura ho sira ne’ebe mai konsulta deit depois fila, e husi numeru ne’e laiha ema ida mak mate,” tenik Xefe Departementu ne’e.
Maske ho rekursu umanu ne’ebe limitadu iha sala emerjensia, maibe enfermeiru/a no mediku sira esforsu aan hodi fo atendementu ne’ebe diak ba pasiente sira,ne’e nudar komprimisiu ba pesoal saude sira hodi atende pasiente durante 24 oras iha sala emerjensia.
Entretantu Pasiente ne’ebe lakohi publika nia identidade ne’ebe halo hela konsulta iha HNGV hateten, atendimentu iha HNGV ladun masimu tanba menus fasilidade hanesan Ambulansia no Pesoal Saúde ne’ebe limitadu.
“Ami husu ba Ministerio relevante atu bele resolve problema pesoal sira nian hanesan Over Time atu nune’e bele sai motivasaun ida ba sira hodi bele fo asistensia saúde ba paseinte sira durante 24 oras nia laran tanba kada sala pesoal saúde limitadu tebes,” sujere Pasiente ne’e.








