
Ministériu Saúde (MS) rejista kazu moras hepatítis B no C hamutuk 194 iha territóriu Timor-Leste no maioria joven sira no situasaun ida-ne’e sai preokupasaun boot ba ministériu tanba afeta juventude ne’ebé iha futuru sei sai forsa dezenvolvimentu nasaun nian.
Xefe Unidade Nasionál HIV/SIDA, Hepatítis no Moras Hada’et iha MS, Enfermeiru Bernadino da Cruz, hateten katak grupu idade joven, liu-liu sira ho idade 15 anos, mak barak liu deteta afeta ho moras hepatitis iha dadus rejistu sira.
“Hepatítis B no C konsidera hanesan moras króniku ne’ebé bele lori komplikasaun grave hanesan siróze fígado ka kanker fígado se la hetan tratamentu adekuadu,” nia hatete.
Nia esplika katak hepatítis mak moras ne’ebé afeita fígado no iha klasifikasaun oioin tuir virus ne’ebé kauza. Hepatítis A no E normalmente transmite liuhusi bee no hahán ne’ebé kontaminadu, enkuantu Hepatítis B, C no D liu-liu transmite liuhusi raan, relasaun seksuál la protejidu no uza ekipamentu médiku ka siringa ne’ebé la esteril.
“Ami mós hasoru difikuldade atu lori ema sira ne’ebé pozitivu ona iha área rurál mai halo teste konfirmatóriu no hetan tratamentu. Ba inan isin-rua sira ne’ebé deteta hepatítis liuhusi rastreiu, importante atu halo prevensaun hodi evita transmisaun husi inan ba oan,” nia dehan.
Tuir nia, MS kontinua halo esforsu atu hasa’e konsiénsia públiku kona-ba prevensaun hepatítis, inklui promosaun ijiéne, vasinasaun no teste regulár, liuliu ba grupu sira ho risku aas.
“MS mós fó tratamentu ba pasiente sira ne’ebé hetan ona diagnostiku, atu prevene agravamentu moras no hadia qualidade moris. Programa tratamentu ne’e inklui akompanhamentu médiku regular no fornese medikamentu tuir preskrisaun,” nia esplika.
Doutor da Cruz apela ba komunidade atu la halo diskriminasaun hasoru ema sira ne’ebé moras hepatítis, tanba moras ne’e bele prevene no kontrola bainhira deteta lalais no hetan tratamentu loos.
Nia afirma katak, ho númeru kazu ne’ebé kontinua aumenta, ministériu husu kooperasaun husi parte hotu, inklui família no komunidade, atu hametin prevensaun no deteksaun sedu hodi reduz impaktu moras hepatítis iha populasaun, liu-liu iha juventude.
Iha parte seluk, Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Doutor Arvind Mathur, hateten katak eliminasaun hepatítis bele atinji bainhira nasaun hotu halo esforsu hamutuk no fó prioridade ba medida prevensaun.
“OMS enfaze katak prevensaun mak dalan prinsipál atu reduz kazu hepatítis, liu-liu iha grupu joven. Medida prevensaun importante sira inklui labarik simu doze dahuluk hepatítis B iha tempu partu no kontinua ho doze tuir mai durante infánsia hodi prevene infesaun husi ki’ik. Fó informasaun kona-ba oinsá virus hepatítis transmite, hanesan liuhusi raan, relasaun seksuál la protejidu no uza ekipamentu kontaminadu. Evita uza siringa hamutuk, tatuajen la seguru no garante higiéni di’ak iha tratamentu médiku. Joven sira ne’ebé iha risku aas mós presiza halo teste atu deteta sedu no hetan tratamentu apropriadu,” nia dehan.






