CCI-TL Identifika Rai Potensiál Iha Munisípiu Hodi Aumenta Produsaun Ai-Han 

0
2
Prezidente CCI-TL, Jorge Serrano, hatete ekipa tékniku sira atualmente la’o iha fatin sira hotu hodi identifika rai ne’ebé iha kuantidade boot no poténsia produtivu aas iha Timor-Leste.

Câmara de Comércio e Indústria Timor-Leste (CCI-TL) kontinua intensifika programa identifikasaun no halo mapeamentu rai poténsia iha munisípiu sira iha territóriu nasional atu aumenta produsaun ai-han, hodi nune’e bele hamenus dependénsia importasaun, no kontribui ba hametin seguransa ai-han iha Timor-Leste.

Prezidente CCI-TL, Jorge Serrano, hatete ekipa tékniku sira atualmente la’o iha fatin sira hotu hodi identifika rai ne’ebé iha kuantidade boot no poténsia produtivu aas.

“Se ida-ne’e la’o di’ak, setór privadu mak sei iha responsabilidade atu investe, maibé ida-ne’e la’ós atu hamenus papél agrikultór sira-nian. Objetivu prinsipál mak atu ajuda sira hodi hasa’e produsaun iha rai-laran,” dehan Prezidente CCI-TL Serrano iha Akait, Díli.

Tuir nia katak integrasaun teknolojia agrikultura mak sai parte importante iha programa ne’e, hodi asegura produsaun la’ós de’it aumenta iha kuantidade, maibé mós iha kualidade ne’ebé konsistente no sustentável.

“Programa ida-ne’e sei tau mós teknolojia ne’ebé bele asegura produsaun ho di’ak no hasa’e kualidade. Ida-ne’e importante tebes atu garante sustentabilidade agrikultura iha futuru,” hatete nia.

CCI-TL mós identifika katak iha munisípiu balun hanesan Suai, Maliana, Baucau, Oecusse, Lospalos no Viqueque iha rai ne’ebé konsidera produtivu tebes, no katak area sira ne’e sei sai prioridade ba investimentu agrikultura iha faze implementasaun oin mai.

Aleinde ne’e Prezidente CCI-TL Serrano esplika katak munisípiu sira-ne’e la’ós de’it fokus ba agrikultura, maibé mós sei integra investimentu iha setór pekuaria, hodi bele hasa’e produsaun kriasaun animal no diversifika fonte ai-han nasional.

Nia mós enfatiza katak dezenvolvimentu agrikultura iha munisípiu sira tenke akompaña ho planeamentu ne’ebé di’ak, inklui asesu ba merkadu, infraestrutura, no formasaun ba agrikultór sira.

Entretantu, Xefe Suku Bahalarauin, Angelo Pinto, apoiu ba inisiativa ne’e, maibé husu atu setor privadu sira tenke envolve liutan iha investimentu agrikultura.

“Agrikultór sira de’it la sufisiente. Sira hala’o de’it atu responde nesesidade han loron-loron nian. Tanba ne’e presiza investimentu atu hasa’e kapasidade produsaun,” dehan nia.

Tuir Xefe Suku Pinto katak, agrikultura iha nivel suku durante ne’e la to’o atu responde nesesidade ai-han komunidade nian iha loron-loron, tanba hala’o de’it ho objetivu subsisténsia.Nia mós hateten kolaborasaun entre governu, setór privadu no komunidade lokál mak importante tebes atu asegura susesu programa ne’e, hodi nune’e rezultadu bele senti iha nível família no merkadu nasionál.