
Sekretariadu Estadu Floresta (SEF) afirma katak hahalok umanu sai orijen prinsipál ba krize klimátika ne’ebé dadaun ne’e sai preokupasaun mundiál, tanba ne’e, Governu Timor-Leste kontinua apela ba komunidade atu muda hahalok no fó atensaun boot ba protesaun ambiente hodi prevene impaktu mudansa klimátika iha nasaun.
Sekretáriu Estadu SEF, Fernandino Vieira, hateten katak mudansa klimátika la’ós de’it problema lokál, maibé sai ona dezafiu globál ne’ebé afeta nasaun hotu-hotu, inklui Timor-Leste no tanba ne’e, presiza iha esforsu hamutuk entre governu no komunidade atu responde ho di’ak ba krize klimátika.
“Problema mudansa klimátika ida-ne’e problema mundiál, tanba ne’e governu ho komunidade tenke servisu hamutuk atu hasoru dezafiu ida-ne’e iha ita-nia rain,” dehan SE SEF Fernandino Vieira iha salaun MAPPF, Comoro, Díli.
Nia esplika katak governu prepara ona estratéjia atu responde ba mudansa klimátika, liuliu liuhusi kampaña sensibilizasaun ne’ebé sei implementa husi nivel nasionál to’o ba munisípiu no suku sira, atu hasa’e konsiénsia komunidade nian.
Tuir nia, komunidade ida-idak tenke iha preparasaun no kapasidade atu responde bainhira mosu impaktu hanesan inundasaun, udan boot, rai halai no tempu manas. Preparasaun ida-ne’e inklui mós mudansa ba hahalok loroloron nian ne’ebé bele kontribui ba reduza impaktu ambiental.
SEF Vieira mós hateten katak prevensaun sai medida prinsipál atu hasoru krize ida-ne’e, liuhusi evita prátika sira ne’ebé estraga ambiente, hanesan sunu rai no tesi ai-arbiru.
“Ita presiza proteje ita-nia floresta no rai. Labele sunu rai no labele tesi ai-arbiru tanba hahalok hirak ne’e mak kontribui diretamente ba mudansa klimátika no degradasaun ambiente,” nia hatete.
Iha parte seluk, Xefe Suku Bahalarauin, Postu-Administrativu Viqueque, Munisípiu Viqueque, Angelo Pinto, konfirma katak dezafiu ida-ne’e real iha nivel komunidade no maské governu halo ona sensibilizasaun, mudansa hahalok iha komunidade sei presiza tempu no esforsu kontinua.
“Dala ruma komunidade sira hatene ona, maibé tanba hahalok tradisionál ka nesesidade loroloron, sira kontinua halo sunu rai no tesi ai. Ida-ne’e sai dezafiu ida ba ami iha suku atu muda mentalidade ne’e,” dehan Angelo Pinto.Nia akresenta katak lideransa lokál kontinua servisu hamutuk ho governu atu fó edukasaun no orientasaun ba populasaun, liuliu kona-ba impaktu longu-prazu husi destrusaun ambiente no benefísiu husi konservasaun natureza.






