Estudante Dili Institute Teknologi (DIT) Distritu Oe-Cusse eziji ba Governu atu aselera esbosu lei estatutu Autonomia Espesial ba Disteritu Oe-Cusse, hodi haruka ba Parlamentu Nasional atu halo debate no aprova.
Tuir Senado DIT Oe-Cusse, Agustinho Elo katak esbosu lei ne’e rasik kria husi eis Sekretariu Estadu Rejiaun Oe-Cusse, atual Ministru Administrasaun Estatal, Jorge Teme hamutuk ho intelektual Oe-Cusse oan sira balun iha 2007 kedas maibe to’o agora laiha rezultadu.
“Ami eziji ba Kintu Governu no Terseira Lejislatura Parlamentu Nasional atu halo debate lalais ba lei ne’e, nune’e rejiaun Oe-Cusse bele hetan tratamentu Otonomi Espesial hanesan hakerek nanis ona iha Konstituisaun RDTL, artigu lima no dekretu lei numeiru 3 /2005 28 Julhu 2005 ne’ebe fahe ona Oé-cusse ba regiaun especial,” eziji Senadu DIT, Agustinho Elo, iha Kampus DIT, Oe-Cusse.
Iha sorin seluk Reprezentante Sosidade Sivil Distritu Oé-Cusse, Sancia Florencia Paixao Bano husu ba Deputadus sira iha III Lejislatura tenke iha seridade hodi halo debates ba leis ne’ebe maka lakonsege aprova iha II lejislatura.
“Hau hanoin lei estatutu autonomia espesial tama ona iha Parlamentu, e governu tenke lalais foti desizaun, atu nune’e Oé-Cusse hetan tratamentu espesial, tanba Oe-Cusse geografikamente do’ok husi capital,” dehan Reprezentante Sosiedade Sivil ne’e.
Entretantu Reitor DIT Distritu Oe-Cusse, João Muni sujere ba Governu atu tau konsidera asuntu ne’e, tanba iha Governu anterior gasta ona orsamentu barak hodi halo estudu komparativu iha rai liur no halo peskiza.
“Matenek nain Oé-Cussse oan barak maka prontu atu kolabora karik iha debates ne’e presiza atu hadia, Oe-Cusse oan terpanggil atu kontribui ideas,” reitor ne’e sujere.







