Governu hasai negosiante estranjeiru, negosiante Timoroan kontente

0
111
Tuir negosiante Imaculada dos Santos katak, Ami kontente ho desizasaun husi ita nia governu atu hapara negosiantes rai liur hodi fo fatin mai ita Timor oan atu bele negosia hodi hadia ekonomia vida uma laran.
Tuir negosiante Imaculada dos Santos katak, Ami kontente ho desizasaun husi ita nia governu atu hapara negosiantes rai liur hodi fo fatin mai ita Timor oan atu bele negosia hodi hadia ekonomia vida uma laran.

Tuir negosiante Imaculada dos Santos katak, Ami kontente ho desizasaun husi ita nia governu atu hapara negosiantes rai liur hodi fo fatin mai ita Timor oan atu bele negosia hodi hadia ekonomia vida uma laran.
Tuir negosiante Imaculada dos Santos katak, Ami kontente ho desizasaun husi ita nia governu atu hapara negosiantes rai liur hodi fo fatin mai ita Timor oan atu bele negosia hodi hadia ekonomia vida uma laran.
Asaun Governu liu hosi Ministeriu Turismu Komersiu e Industria (MTCI) servisu hamutuk ho Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) hodi hasai negosiante estranjeiru iha merkadu tradisional sira iha rai laran, halo negosiante Timoroan sira kontente tanba bele hetan fatin mamuk atu halo negosiu.

‘’Ami kontente ho desizasaun husi ita nia governu atu hapara negosiantes rai liur hodi fo fatin mai ita Timor oan atu bele negosia hodi hadia ekonomia vida uma laran. Lolos sira ba halo negosiao iha loja bo-bo’ot nune’e bele selu taxa ba governu,’’ hateten negosiante Imaculada dos Santos, semana kotuk iha Merkadu Hali laran,Dili.

Entretantu Xefe Departementu Rejistu ba Negosiu, Domingos Guteres hateten desizasaun ne’e hatun bazea ba despaixu ministerial hodi hasai negosiante estranjerus iha rai laran hodi fo fatin ba Timor oan atu halo negosiu.
Alende iha merkadu, tuir nia, negosiante estranjeru sira mos labele halo atividade negosia iha dalan ninin, hanesan dudu karosa, tutur pasta sai uma tama uma tanba negosiu hanesan Timoroan mos bele.

“Fo fatin ba timor oan atu halo negosiu, nune’e bele tulun familia uma laran, se wainhira toman kona sei haruka PNTL halo kaputurasaun hodi prosesu tuir lei ne’ebé iha,”nia dehan.
Iha parte seluk Deputadu Francisco Branco hateten desizaun ne’e tarde no konsidera hanesan meius ida atu kasa votus tanba besik eleisaun ona.

“Desizasaun ne’e los, maibe tanba sa mak foin agora hala’o, karik besik ona elisaun ita buka simpatia husi eleitores sira nian,” nia dehan.
Branco haktuir, iha lei imigrasaun la permiti ema estranjeiru sira tama ho visa turista ka visa de trabalho mai halo negósio iha Timor.

Tuir nia, lolos desizaun ne’e foti iha inisiu kedas nune’e labele prejudika negosiante sira sai vitima maske nia ema estranjeiru. “Ita tenke respeitu nia direitus umanus,” nia komenta.
Iha fatin hanesan Deputadu Augusto Tara deskontente ho desizaun ida ne’e tanba Timoroan seidauk pronto atu hala’o negosiu.

“Ita pronto ka la’e atu la’o to’o iha foho hodi fasilita ita nia komunidade sira iha foho sira, tanba ita Timor iiha mentalidade gengsi no moe atu fa’an sasan,”nia preokupa.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!