

“Ami preokupa tebes ho situasaun sira hanesan ne’e tanba afeta liu ba povu ki’ik ho razaun laiha kbi’it buka alternative seluk, ema sira ne’ebe iha osan no iha familia ne’ebe supporta finanseiru bele sa’e aviaun ba halo tratamentu iha rai liur,” kestiona Deputadu Estanislau da Silva, semana kotuk (9/1) iha plenaria Parlamentu Nacional (PN), Dili.
Hatan ba kestaun ne’e Xefe Departamentu Radiologia HNGV, Manuel Soares, katak makina CT-Scan iha sala Radiologia ne’e aat desde Março 2010 to’o agora tanba ne’e durante ne’e la halo atendimentu ba pasiente sira ne’ebe presiza, se pasiente sira presiza liu entau haruka ba rai liur atu halo exame raisis iha ne’eba.
“Makina teknologia ne’ebe abansadu liu atu halo exame ba ema nia raisis hanesan ema hetan acidente ruma, akuza ran iha kakutak, Struk, tumor no ruin tohar ne’e ita labele hare iha makina ki’ik ida ne’e ita bele hare hetan maske nia ki’ik mos bele,” dehan Xefe Soares.
Iha lidun seluk Diretor Jeral Ministerio Saúde (MS), Agapito da Silva Soares, hateten makina CT-Scan ne’e makina ne’ebe la’os fasil maibe (peralatan ne’ebe halus) tanba ne’e la’os ekipamentu kareta nian maibe ekipamentu mediku nian tanba ne’e presiza kompania ne’ebe iha kapasidade atu halo manutensaun ne’ebe diak no makina CT-Scan ne’e halo manutensaun tenke tuir nia modelu.
“Ami halo ona negosiasaun ho Ospital Darmo Indonesia atu halo manutensaun ba makina CT-Scan iha tempu besik tanba sira mos iha eqipamentu ne’ebe ho modelu hanesan no sira mos iha manutensaun husi kompania original ne’ebe halo manutensaun hela ba sira nia makina e sira iha ona interese atu suporta ita atu halo manutensaun ba ita nia makina, agora presiza deit osamentu atu bolu kompania ne’e mai halo manutensaun ba ita nia makina CT-Scan nune’e bele funsiona ho diak,” nia katak.
Nia hatutan tan katak ekipamentus ne’ebe agora dadaun iha Ospital no Centru Saúde sira iha rai laran ne’e ekipamentus tempu uluk nian tanba ne’e kuandu aat difisil atu hadia tanba agora ema hotu uza tuir modernalizasaun.
Tuir nia, total orsamentu atu halo modernalizasaun ba ekipamentu sira iha Ospital no Centru Saude sira iha rai laran hamutuk US$20 milioens.






