Komunidade Tibar Kontinua Buka Moris Husi Rekolla Lixu 

0
11
Komunidade husi área Suku Tibar, iha kapital Dili hamutuk na’in 50 kontinua depende ba rekolla lixu atu hetan rendimentu hodi sustenta moris família.

Komunidade husi área Suku Tibar, iha kapital Dili hamutuk na’in 50 kontinua depende ba rekolla lixu hanesan aqua mamuk, kalen, besi tuan inklui materiál seluk atu hetan rendimentu hodi sustenta moris família, maske hasoru risku ba saúde.

Xefe Suku Tibar, Marcelino Ananias Correia Lemos, hateten atualmente ema hamutuk 50 pesoas mak depende ba atividade ne’e. Nia esplika katak komunidade bele buka moris husi materiál sira ne’ebé konsidera hanesan rikusoin segundu, maibé la di’ak atu halo fatin lixu hanesan hela fatin permanente.

“Fatin ne’e ita komprende katak ne’e lixu fatin. Ita bele mai buka moris iha ne’ebá tanba hanesan rikusoin segundu no bele buka osan, maibé labele ba toba iha ne’ebá ka halo sai hanesan ita-nia uma, tanba bele lori risku ba saúde,” dehan Xefe Marcelino.

Nia mos hateten katak durante ne’e iha kompañia rua mak regularmente sosa materiál resiklajen sira husi komunidade iha Tibar. Kompañia sira-ne’e lokaliza iha área Pantai Kelapa no Tasi-Tolu, no sira kontribui ba apoiu ekonomia komunidade liuhusi sosa besi tuan no materiál resiklajen seluk.

Husi sorin seluk, traballadór ida iha lixu Tibar esplika katak, sira nia servisu prinsipál maka hili no separa aqua mamuk, kalen mamuk no materiál seluk atu rai hamutuk no hein kompañia sira mai sosa.

“Ami nia servisu loron-loron maka hili lata mamuk, aqua mamuk no kalen mamuk sira atu fa’an ba kompañia. Maibé la’os loron-loron mak ami bele fa’an tanba depende ba kompañia sira nia tempu atu mai sosa,” hateten traballadór ne’e.

Tuir nia, rendimentu ne’ebé hetan sei menus tanba presu material resiklajen la aas. Kada kilograma ida bele hetan besik 0,5 sentavus, no semana ida sira bele hetan entre 5 dolar to’o 6 dolar.

“Osan ne’ebé ami hetan husi fa’an kalen no aqua mamuk sira ne’e ami uza ba presiza loron-loron hanesan selu oan sira nia eskola no ba han hemu,” nia dehan.Nia hatutan maske rendimentu kiik, komunidade ne’ebé loron-loron serbisu iha lixu Tibar konsidera fatin ne’e hanesan fonte prinsipál ba sira-nia moris. Husi rekolla no separa materiál sira ne’ebé bele fa’an fali, sira bele hetan osan atu responde ba nesesidade loron-loron nian, inklui selu oan nia eskola no gastus uma-laran.