Governu Prepara Harii Postu Tratamentu HIV Hodi Habelar Atendimentu Saúde 

0
13
Reprezentante husi Ministériu Saúde (MS) no atuál Koordenadora Asuntu Sosiál, Meliana Fátima, hateten katak governu prepara ona planu atu harii postu tratamentu HIV-SIDA iha área entrada sira hanesan fronteira no portu.

Governu prepara ona planu atu harii postu tratamentu HIV-SIDA iha área entrada sira hanesan fronteira no portu, atu habelar atendimentu no kontrola propagasaun moras ne’e iha Timor-Leste.

Reprezentante husi Ministériu Saúde (MS) no atuál Koordenadora Asuntu Sosiál, Meliana Fátima, hateten katak inisiativa refere liga ho mobilidade ema liuhusi área entrada sira, katak fronteira no portu, ne’ebé bele sai risku ba Timor-Leste.

“Ita iha planu atu harii postu tratamentu HIV-SIDA iha fronteira no portu sira, tanba fatin hirak ne’e mak dalan entrada prinsipal. Bainhira la iha kontrolu ne’ebé di’ak, moras ne’e bele sae nafatin,” hateten Meliana iha Eskola Nino Conisantana, Gleno, Ermera.

“Bainhira ita atu rezolve problema HIV, ita presiza parte hotu nia apoiu, tanba ne’e ita servisu hamutuk ho parseiru hotu hodi haree ba problema ida-ne’e,” nia afirma.

Iha tempu hanesan, Prezidente INCSIDA-IP, Daniel Marçal, hateten katak harii postu tratamentu iha área estratéjiku sira sei motiva komunidade atu halo teste ho voluntáriu.

“Bainhira fasilidade sira besik liu ba ema, sira sei sente fasil atu halo teste no hetan tratamentu. Ida-ne’e estratéjia di’ak, no INCSIDA sei kontinua fó apoiu hodi asegura programa ne’e la’o ho di’ak,” hateten Daniel Marçal.

Nia subliña katak estratéjia ne’e bele hamenus estigma iha sosiedade, tanba ema sei sente seguru liu atu halo teste bainhira fasilidade sira besik liu ba sira.

“Ita haree ba dadus ne’ebé agora iha ne’e, kuaze 2.500 mak rejistu ona, tanba ne’e ita hotu tenke servisu hamutuk atu bele reduz moras ne’e iha ita-nia rain,” nia afirma.

Iha parte seluk, Xefe Suku Comoro, Eligio José Marçal, hato’o katak presiza fatin ketak ida hodi halo tratamentu ba ema sira ne’ebé afetadu ho moras HIV-SIDA.

“Problema ida mak ita seidauk iha fatin ketak ida atu halo tratamentu ba ema sira-ne’e, tanba sira ba halo tratamentu hamutuk ho ema sira ne’ebé moras baibain iha ospitál, entaun sente ladún seguru no moe, no sira mós komesa ona dook husi tratamentu,” nia dehan.

Nia mós husu atu programa prevensaun labele iha sidade de’it, maibé tenke halo to’o iha área rurál sira, hodi asegura katak joven hotu hetan oportunidade hanesan atu aprende no proteje an hasoru moras HIV-SIDA.Hodi asegura implementasaun planu ne’e, governu envolve ministériu relevante lima, mak Ministériu Saúde, Ministériu Solidaridade Sosiál no Inkluzaun, Ministériu Juventude no Desportu, Ministériu Kombatente Libertasaun Nasionál no Ministériu Koordenador Asuntu Dezenvolvimentu Rurál.