MAPPF Kriasaun Lei Atu Garante Kontrola Pestisida Iha Rai-Laran 

0
19
Ministru MAPPF, Marcos da Cruz, esplika katak kriasaun lei kontrola pestisida ne’e parte husi politika IX Governu Konstitusionál atu transforma agrikultura.

Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) kontinua esforsu atu kria lei foun hodi regula no kontrola ho rigorozu ba importa, distribui no utilizasaun pestisida iha rai-laran hodi responde ba preokupasaun kona-ba impaktu negativu pestisida ba saúde públika, seguransa hahán no sustentabilidade ambientál iha Timor-Leste.

Ministru MAPPF, Marcos da Cruz, esplika katak kriasaun lei kontrola pestisida ne’e parte husi politika IX Governu Konstitusionál atu transforma agrikultura husi sistema subsisténsia ba agrikultura modernu, hodi aumenta produsaun no bele sustenta merkadu rai-laran no exportasaun.

“Atu atinje objetivu ida-ne’e, ita presiza buat barak. Ida husi buat ne’ebé importante atu aumenta produsaun maka uza pestisida (ai-moruk) hodi proteje plantas. Maibé uza pestisida tenke garante katak la bele afeta saúde ema, plantas nomós animál,” dehan Ministru Marcos da Cruz, iha audiénsia ho Parlamentu Nasionál, Díli.

Ministru hateten, pestisida bele lori risku boot ba saúde ema se la uza ho maneira loos no seguru. Tanba ne’e, presiza iha lei hodi regula utilizasaun, tanba iha prátika, dala barak agrikultór sira uza pestisida la ho ekipamentu protesaun apropriadu.

“Uza pestisida iha área agrikultura durante ne’e seidauk iha mekanismu kontrolu ne’ebé loos no padraun nasional. Situasaun ida-ne’e bele halo risku ba agrikultór sira, konsumente no mos ba ekosistema, liuliu rai, bee no biodiversidade,” nia esplika.

Nia afirma katak lei foun ne’e nia objetivu atu estabelese sistema rigorozu ba rejistu, lisensa, fiskalizasaun no sansaun, nomós ezije kumprimentu ba padraun internasionál, hodi promove responsabilidade ba entidade hotu ne’ebé envolve iha kadeia siklu vida pestisida nian.

Iha parte seluk, akademista Leandro Maria do Rosário husi Universidade Oriental Timor Lorosa’e (UNITAL) hateten katak inisiativa governu atu kria lei kontrola pestisida ne’e importante tebes atu proteje saúde públika no ambienti.

“Ita hakarak garante katak lei ida-ne’e la’ós de’it regula uza pestisida, maibé mós fó solusaun ba problema real iha rai-laran, liuliu ba agrikultór ki’ik sira,” dehan akademista ne’e.Nia mós hateten katak prosesu kriasaun lei ne’e presiza envolve parte interesada sira, inklui agrikultór, akadémiku no organizasaun sosiedade sivíl, atu garante katak lei foun sei aplikavel, justu no benefisia ba povu tomak.