
Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão dehan, Timor-Leste reafirma ho kompromisu atu kaer metin prinsípiu ASEAN (Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku) hodi partisipa ativamente iha pilár tolu komunidade ASEAN ni’an katak Polítika no Seguransa, Ekonómika no Sósiu-Kulturál.
“Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN nu’udar realizasaun vizaun naruk nasaun nian, atu hamriik iha ami-nia viziñu rejionál sira-nia sorin, nu’udar parseiru ne’ebé hanesan, iha konstrusaun Sudeste Aziátiku ida ne’ebé forte, inkluzivu no reziliente liu.
Momentu ida-ne’e reflete dedikasaun koletiva no serbisu maka’as husi ami-nia governu, ami-nia povu no ami-nia parseiru sira ASEAN nian,” deklara Primeiru-Ministru Xanana Gusmão liuhusi Komunikadu Imprensa ne’ebé fó-sai liuhusi Portál Governu nian.
Xefe Governu mós hatutan, agradese ba governu husi Estadu Membru ASEAN nian, Sekretariadu ASEAN no parseiru sira, tanba ho apoiu tomak no orientasaun sira durante Timor-Leste nia prosesu ba adezaun.
“Nu’udar Estadu-Membru ASEAN nian ne’ebé foun liu, Timor-Leste hakarak atu kontribui ba objetivu no aspirasaun hamutuk Komunidade ASEAN nian, hodi haburas kreximentu ekonómiku, progresu sosiál no dezenvolvimentu kulturál iha rejiaun tomak,” PM Gusmão Salienta.
Atu remata agradese ba Governu Malázia, ne’ebé prezide ASEAN 2025, ba nia lideransa, orientasaun no kompromisu ne’ebé metin hodi fasilita Timor-Leste nia tranzisaun ne’ebé viavel ba adezaun plena.
PM mós elojia katak, luta durante tempu barak ho esforsu estadu, povu no entidade hotu nian konsegue kontribui pozitivamente ba TL nia adezaun nu’udar membru permanente nian.
Entretantu, Akademista husi Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL), Faculdade de Ciências Sociais e Políticas, Departamento de Relações Internacionais Joaninha de Jesus dehan, adezaun Timor-Leste ba ASEAN ne’e, hatudu susesu Estadu no Povu nian, tanba prienxe ona kritériu hotu ne’ebé asosiasaun rejionál ne’e oferese.
“Loron 26 Outobru manifesta susesu ne’ebé ita hetan, mak TL sai ona hanesan membru permanente ASEAN nian. Maibé ita presiza haree husi aspetu merkadoria ne’e produtu saida mak ita prepara hodi promove ba merkadu rejionál ASEAN nian. Aspetu ida mak seguransa atu garante ema hotu iha moris hakmatek.
Nia hatutan, iha mós aspetu ekonomia verde no ekonomia azul tuir kritéria sira ne’ebé fó. Aspetu ida ikus mak kurrikulu ensinu ne’ebé tenke aliña mós ho edukasaun atu bele kompete iha inovasaun siénsia no teknolojia.Dezde estabelesimentu ASEAN liuhusi Deklarasaun Bangkok iha 1967, organizasaun rejionál refere iha ona nasaun membru hamutuk sanulu resin ida mak hanesan Brunei Darussalam, Kamboja, Indonézia, Laos, Malázia, Myanmar, Filipina, Singapura, Tailándia, Vietname no Timor-Leste.







