MAPPF Ho JICA Fortifika Jestaun Basia-Hidrólika hodi Hametin Rezilénsia 

0
43
Ministru MAPPF Marcos da Cruz, esplika katak projetu refere foka ba área basia-hidrografika haat, mak hanesan Mota Comoro (Díli), Mota Laclo (Manatuto), Mota Karau Ulun (Ainaro ho Manufahi) no Mota Tafara (Covalima).

Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) hamutuk ho Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (JICA) kontinua fortifika jestaun basia-hidrólika iha nivel komunidade hodi hametin rezilénsia no responde ba dezafiu mudansa klimátika iha Timor-Leste.

Ministru MAPPF Marcos da Cruz, esplika katak projetu refere foka ba área basia-hidrografika haat, mak hanesan Mota Comoro (Díli), Mota Laclo (Manatuto), Mota Karau Ulun (Ainaro ho Manufahi) no Mota Tafara (Covalima), ne’ebé iha papel importante iha fornesimentu bee no sustenta moris komunidade nian iha área rural no urbana.

“Projetu ida-ne’e la’ós de’it foka ba aumentu produsaun agrikultura, maibé mós ba protesaun ambiental no sustentabilidade liuhusi uza rekursu naturál. Ida-ne’e importante tebes, tanba maioria populasaun Timor-Leste depende ba agrikultura hanesan fonte renda no moris loroloron,” hatete Ministru Marcos, iha salaun MAPPF, Comoro, Díli.

Ministru ne’e hateten tan desde hahú projetu, atividade sira implementa ona iha aldeia neen-nolu (60) ne’ebé distribui iha Postu-Administrativu sanolu-resin-haat (14). Intervensaun sira-ne’e inklui mapeamentu rekursu naturál, planeamentu utilizasaun rai ho sistema integradu, no formasaun ba komunidade kona-ba téknika agrikultura sustentável.

Nia hatutan tan katak, liuhusi projetu ne’e, komunidade sira dezenvolve ona regulamentu aldeia hodi regula utilizasaun rai, proteje ai-laran no evita prátika ne’ebé bele estraga ambiente. Regulamentu hirak ne’e hetan ona aprovasaun formal husi autoridade munisipál no governu sentral, komunidade sira rasik responsabiliza atu implementa no monitoriza.

“Intervensaun sira hanesan kuda ai-horis, konstrusaun terras iha rai lolon, produsaun kompostu, no aplikasaun téknika agrikultura reziliente ba mudansa klimátika hatudu rezultadu pozitivu. Produtividade agrikultura aumenta no risku erosaun rai diminui signifikativamente,” nia dehan.

Aleinde ne’e nia dehan projetu jestaun basia-hidrólika komunitária ne’e finansia husi Fundu Klimátika Verde no JICA, no hahú implementa husi tinan 2022 ho durasaun tinan lima.

Iha sorin seluk, Embaxadór Japaun ba Timor-Leste, Yamamoto Yasushi, hatete apresia kolaborasaun entre Governu Timor-Leste ho JICA. Tanba ne’e Governu Japaun kontinua kompromete atu suporta programa sira ne’ebé promove jestaun ambiental no dezenvolvimentu sustentavel.

“Projetu ida-ne’e reflete importansia abordajen partisipativu iha jestaun floresta no rekursu naturál. Ho envolvimentu direta komunidade, rezultadu ne’ebé atinji sei bele sustenta ba tempu naruk,” dehan Yamamoto.

Nia mos akresenta katak esperiensia Japaun iha jestaun floresta bele sai referénsia importante ba Timor-Leste iha esforsu atu proteje ambiente.

Reprezentante JICA, Fukulmori Daisuke, hatete katak projetu ne’e iha impaktu boot ba komunidade lokal. Liuhusi prosesu planifikasaun partisipativa ba utilizasaun rai integradu implementa ona iha suku 60, no sei kontinua ba suku sira seluk atu kompleta iha tinan ida ne’e.

“Liuhusi prosesu ida-ne’e, komunidade sira iha ona koñesementu di’ak liu kona-ba risku mudansa klimátika no oinsa atu jere rekursu naturál ho maneira sustentável. Ida-ne’e importante atu asegura katak produsaun agrikultura kontinua estável no la estraga ambiente,” dehan Fukulmori.Projetu komunitária ne’e konsidera hanesan pasu estratéjiku ba Timor-Leste atu enfrenta mudansa klimatika, proteje ekosistema no hametin rezilénsia komunidade rural.