
Governu liuhusi Ministériu Interiór (MI) koloka ona adidu migrasaun iha nasaun lima (5) inklui Singapura, China, Malázia, Portugál, no Indonézia hodi reprezenta servisu migrasaun iha estranjeiru.
Ministru MI, Francisco da Costa Guterres hatete, antes ne’e lansa ona emisaun vistu iha estranjeiru liga ho vistu traballu no negósiu no tanba ne’e koloka sira iha ne’ebá atu bele halo servisu atendimentu ba sidadaun sira.
“Ita koloka adidu ba nasaun haat ne’e mak hanesan, Primeiru Sarjentu Lindalva Beatriz da Costa Fernandes nu’udar Adida Imigrasaun iha Singapura, Sarjentu Polísia, Mariano dos Santos, Adidu ba China, Ajente Xefe, Joaquina Cardoso adida ba Portugal, Premeiru Sarjentu Paulina Maia de Jesus, adida ba Malázia.
Iha Indonésia adidu rua, Primeiru Sarjentu Polísia Genoveva Lopes adida ba Jakarta-Indonézia no Ajente Xefe Gregorio Soares Pinto nu’udar asistente adidu imigrasaun bá Konsuladu Timor-Leste iha Bali Indonézia,” Ministru informa.
Nia dehan, kolokasaun adidu hirak ne’e hanesan pasu importante ida ho objetivu atu simplifika no desentraliza prosesu emite vistu nune’e bele promove efisiénsia ne’ebé boot iha kontrolu movimentu ema iha fronteira, hodi jere ema estranjeiru ne’ebé tama no sai hosi territóriu nasionál.
Nia dehan, hahú agora, adidu migrasaun iha nasaun sira refere, iha kompeténsia hodi emite vistu ba servisu, negósiu, hela temporáriu, estabelesimentu rezidénsia, tránzitu, turizmu no eskola aeroportuária.
“Husu atu adidu sira kontinua halo servisu hodi bele hametin liután kooperasaun bilaterál ho nasaun ne’ebé adidu sira destina ba, espesialmente iha setór seguransa, nune’e bele proteje no kombate tráfiku umanu, kontrabandu no forma krime organizadu transnasionál husi autór rede krime organizadu sira,” nia salienta.
Entretantu, Diretora Jerál Servisu Migrasaun, Superintendente Assistente Polísia, Adelaide da Rosa, hatete adidu migrasaun destaka ona iha nasaun hitu atu bele fasilita atendimentu vistu no extensaun vistu ba Timoroan sira.
Nia dehan, iha nasaun hitu ne’e iha nasaun Indonézia mak destaka adidu na’in-rua, maibé nasaun neen (6) seluk destaka na’in ida de’it.
“Ba oin, banhira ita adere ba ASEAN ita sei destaka ba nasaun hotu inklui nasaun sira ne’ebé ita-nia estudante sira estuda ba,” DG SM Inspetora Xefe Rosa informa.Aleinde ne’e nia dehan, ba futuru mós nasaun sira ne’ebé halo investimentu bo’ot mai Timor-Leste Servisu Migrasaun sei destaka mós adidu ba atu bele fasilita atendimentu vistu.