MS-Rejistu Tan Ema Moris Ho HIV/SIDA Hamutuk Na’in 277 

0
4
Xefe Departamentu DPKMH, iha MS, Ambrozio Trindade hateten hamutuk ema ne’ebé moris ho HIV-SIDA iha Timor-Leste na’in 2256.

Ministériu Saúde (MS) rejistu tan ema moris ho Human Immunodeficiency Virus (HIV) hahú husi tinan 2024 to’o 2025 hamutuk ema na’in atus rua hitu-nulu resin hitu (277) iha Timor-Leste.

Xefe Departamentu ba Programa Kontrola Moras Hadaet (DPKMH), iha MS, Ambrozio Soares Trindade hateten, hahú husi fulan Janeiru 2024 to’o Janeiru 2025 hus dadus ne’ebé MS rekolla sira identifika tan ema moris ho virus HIV-SIDA hamutuk na’in 277.

“Ita nafatin halo sensiblizasaun hodi fahe informasuan ba komunidade sira atu nune’e bele kombate moras ne’e iha ita-nia rain,” dehan Xefe DPKMH, iha Caicoli, Díli.    

Nia hatutan, MS kontinua esforsu husi nasional to’o munisípiu no postu sira hotu, bainhira hetan moras sira hanesan tenke responde kedas atu nune’e labele daet ba ema seluk.

“Ministériu Saúde kontaktu no esforsu nafatin husi nasional to’o munisípiu no postu sira hotu, atu nune’e bainhira ita identifika ema sira moras hanesan ne’e ita halo komunikasaun diak ho sira atu sira labele dok husi tratamentu,” nia afirma.

Nia dehan, tuir dadus ne’ebé MS fó-sai total atuál hamutuk ema ne’ebé moris ho HIV-SIDA iha Timor-Leste hamutuk na’in 2256.

Iha fatin hanesan, Diretór Tékniku Protesaun Prevensaun no Komunikasaun iha INCSIDA (Institutu Nasional Kombate HIV-SIDA), Silvestre da Costa hateten, INCSIDA nia parte mak halo sensibilizasaun atu hasae koñesimentu ema nian.

“Ministériu Saúde mak iha dadus kompletu, ami INCSIDA fó apoia de’it hodi fó formasaun, ba komunidade sira atu oinsá bele hadook an husi moras HIV-SIDA, ” nia esplika.

Nia haktuir katak nia fiar katak liuhusi sensibilizasaun sira halao komunidade no estudante sira, bele hamenus moras HIV-SIDA iha Timor-Leste.

“Durante ami halo sensiblizasaun ba komunidade sira no estudante sira, Ministériu Saúde mós hola parte hotu iha ne’eba atu nune’e bele halo teste ba partisipante sira,” nia esplika.

Nia salienta, INCSIDA servisu hamutuk ho MS identifika tan ema moris ho HIV-SIDA no sira sei enkoraja sira hodi halo nafatin tratamentu ba HIV.