Diretur Psychosocial Recovery And De-velopment for In East Timor (PRADET), Manuel dos Santos hateten ema ne’ebe iha istoria moras mental sei hetan diskriminasaun makas husi sosiedade no susar atu hetan servisu tanba empregador sira la simu.

Tanba ne’e nia espera ho tema selebrasaun loron mundial moras mental tinan ne’e, ne’ebe ho tema moras mental iha servisu fatin hodi konsensializa ema hotu bele simu maluk sira ne’ebe iha istoria moras mental iha servisu publiku sira no kria kondisaun fisiku, social no emvairomentu ne’ebe diak iha servisu fatin hodi prevene moras mental sira hanesan depresaun.
Nia hateten diskriminasaun no stigma barak liu akontese ba iha ema ne’ebe moras mental todan (bulak), maske sira hetan ona rekoperasaun, maibe sosiedade nafatin halo stigma ba sira.
Hanesan PRADET iha komitmentu tanba servisu kleu no iha kuinesementu ba karakter ema ho moras mental koko atu esforsu nafatin atu influensia parte hotu nia komprensaun atu servisu hamutuk hodi fo protesaun ba iha ema moras mental no ajuda sira hetan rekoperasaun.
“Ami nia esperensia ba maluk sira ne’ebe hetan moras mental antes, maske sira rekopera ona susar sira hetan servisu tanba kompania sira la simu no buka meus oinsa labele fo servisu entau kompania sira tauk tempu ruma ema sira ne’e moras fali bele estraga kompania nia naran, ne’e mak diskriminiasaun ne’ebe ita hare,” nia hateten iha salaun Ministerio Saude Dili.
Nia dehan alende ne’e iha sentru formasaun professional sira mos seidauk iha programa formasaun espesifiku ida ba ema moras mental sira atu kapasita sira nia an no abilidade.
Maibe iha sentru rehabilitasaun PRADET ema moras mental hetan oportunidade hodi tuir formasaun non formal sira hanesan musika, kustura, arte no komputador hodi elva sira nia kapasidade no abilidade.
Entertantu, Reprejentante Organizasaun Saude Mundial iha Timor –Leste doutor Rajesh Pandav hateten kada tinan mundu tomak selebra loron ida ne’e hanesan mekanismu ida atu halo sosializasaun ba iha komunidade sira iha rai ida –ida kona ba moras mental no prevensaun sira.
Nia dehan ministerio saude ho apoiu husi parseiru sira halo ona servisu lubuk ida hanesan kria planu asaun nasional ba iha moras mental no manual tratamentu sira.
“Ministerio sira tenke servisu hamutuk hopareseiru sira hotu atu asegura prevensaun moras mental no sira ne’ebe iha ona problema mental hetan tratamentu ne’ebe adekuadu no disponvivel ba sira,”nia hateten.
Nia dehan tema ba tinan ida ne’e mak saude mental iha servisu fatin signifika katak servisu fatin presiza iha kondisaun fisiku, social no envairomental ne’ebe diak atu apoiu ema ne’ebe iha problema hanesan depresaun tenke ba medikus sira hodi hetan tratamentu no sira ne’ebe iha problema sente confortavel atu hateten sai.
Kona ba ema problema mental ne’ebe lakon servisu, nia dehan iha regiaun sudeste aziatiku iha statistika, maibe espfesifiku ba Timor –Leste seidauk iha peskiza ida kona ba asuntu ida ne’e.
Tuir Observasaun TDW iha treinu hare katak ema moras mental sempre hetan stigma husi familia no sosiedade sira, bainhira sira asesu ba fatin publiku sira hanesan estrada publiku, jardin no seluk tan.








