GAVI Apoia $2 Miloens Resin Ba AKtividade Imunizasaun

0
88
Ajensia GAVI apoia $2 miloens resin ba Ministeriu Saude atu reforsa programa vasinasaun no imunizasaun ba labarik Timor oan tomak.

Ajensia Global Alliance for Vaccine and Immunization (GAVI) apoia $2,999,967.00 ba Ministerio Saude atu haforsa programa vasinasaun no imunizasaun ba labarik Timor oan iha teritoriu tomak.

Ajensia GAVI apoia $2 miloens resin ba Ministeriu Saude atu reforsa programa vasinasaun no imunizasaun ba labarik Timor oan tomak.

Vise Ministra Saude, Natalia Araújo, hateten programa rua ne’e importate tebes hodi prevene labarik sira husi moras hanesan Hepatitis B, Sarampu, Tetanus no seluk tan ne’ebe afeta ba labarik. 

Nia hateten, labarik ne’ebe hetan vasinasaun kompletu iha abilidade, konesementu no inteligensia as liu kompara ho sira ne’ebe la hetan, sira bele hetan moras oi-oin to’o aleizadu. 

“Projetu ne’e sei ajuda iha parte haforsa sistema saude iha nivel primario to’o nasional no mobiliza komunidade atu hetan intervensaun saude inklui imunizasaun,” Vise Ministra Natalia Araujo hateten, iha lansamentu programa no simu fundus husi GAVI, iha Kaikoli, Dili. 

Tuir nia, iha progresu bo’ot ida husi implementasaun programa imunizasaun durante ne’e, tanba iha 2012 estadu deklara ba mundu, katak Timor –Leste elemina moras Tetanus no livre husi polio. 

Iha parte seluk, Xefe Departamentu Planu Monitorizasaun no Avaliasaun Ministerio Saude, Mateus Cunha, hateten programa ida ne’e sei kobre 13 distritus hodi asegura labarik hotu hetan asesu ba vasinasaun.

“Agora, ita foin iha 70% labarik hetan ona imunizasaun, enkuantu 30% seluk seidauk hetan imunizasaun, liu –liu sira ne’ebe hela iha area rurais,” nia dehan.

Programa ida ne’e hahu tinan ida ne’e husi distritu Dili no Ermera no sei habelar ba iha distritu sira seluk tanba apoiu ne’e ba tinan lima. 

Entretantu Country Programme GAVI, Andrew Thomson, hateten GAVI prontu apoia governu Timor –Leste hodi hasa’e numeru labarik asesu vasinasaun. 

“Vasinasaun no imunizasaun, importante tebes ba labarik sira ho nia kustu ne’ebe baratu la karun,” Doutor Thomson hateten.

Tuir estimasaun organizasaun saude mundial kada tinan labarik ida husi nain lima mate tanba sofre moras ne’ebe lolos bele prevene husi imunizasaun.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!