
Governu iha ona planu atu dada eletrisidade husi Dili liu husi tasi okos ba sub-distritu Atauro, no sira halo ona estudu preliminariu kona ba ida ne’e. 
Diretor Jeral Eletrisidade,Virgilio Guterres hateten, estudu preliminariu dadaun ne’e la’o hela.
“La’os ita tur-tur ba halo kedas, ita tenke halo estudu,” DJ. Guteres dehan, iha Kai-koli, Dili.
Nia hatutan, liu husi estudu ne’e mak foin bele desidi, katak iha posibilidade atu dada eletrisidade husi Dili liu husi tasi okos ba Atauru ga la’e.
Estudu ne’e, nia dehan, sei aprezenta ba iha Konselhu Ministru atu aprova, depois mai tan iha Parlamentu Nasional hodi debate no aprova.
Iha sorin seluk Prezidenti Komisaun E (infraestrutura, transporte no komunikasaun) Parlamentar, Deputadu Pedro da Costa dehan, akompanhamentu Komisaun E nian ba iha estudu de viabilidade la’o ona.
Deputadu da Costa, esplika fornesementu eletrsidade ba komunidade Atauro liu husi kabu sub-marinu no la fo impaktu ba buat ida no iha ona nasaun hanesan Norwegia uja sistema ida ne’e hodi liga ahi ba nasaun seluk .
“Ne’ebe ita mos bele dada ita nia energia ba iha Atauro,” Deputadu da Costa katak.
Deputadu ne’e akresenta katak,Sentral Eletrika rua hanesan Sentral Eletrika Hera no Betano ho kapasidade 250 mega watt, seidauk utilija to’o 100 mega watt iha teritoriu laran tomak.
“Ne’ebe ita bele dada ba iha ne’eba hodi promove projetu tasi mane inklui promove tan indsutria ki’ik oan sira ne’ebe ita bele halo liu husi ita nia setor privadu sira,” nia dehan.
Entretantu Deputadu Manuel Castro,hateten ne’e politika ne’ebe diak no tenke liu husi estudu ne’ebe klean.
“Hau hare ne’e ida ne’e diak, duke ita tau tan jerador ida iha ne’eba depois nia kustu manutensaun ne’e sa’e ba bebeik,”Deputadu Castro informa.







