
Planu atu estabelese Konselhu Nasional ba Defisientes, dadaun ne’e Ministeriu Solidaridade Sosial buka hela konsultan legal ida, hodi dezenvolve dekretu lei kona ba asuntu ne’e, nune’e bele submete ba iha Konselhu Ministru atu aprova.

Diretor Nasional Asistensia Ministeriu Solidaridade Sosial (MSS), Amandio Freitas, hateten sira submete ona proposta ba organizasaun internasional sira hanesan AusAid, Plan Internasional, Handcrap Internasional atu apoiu konsulta legal ida.
“Kuandu laiha obstaklu ruma, tinan ne’e bele estabelese ona Konselhu Nasional Defisiente ne’e, e ami sei esforsu atu estabelese duni,” Diretor Freitas dehan, iha Kaikoli, Dili.
Alem de ne’e, nia hatutan, sira mos halo ona review wokshop ba politika nasional ba ema defisiente ne’ebe lansa ona, atu identifika area prioridade ne’ebe iha hodi submete ba ministerio hotu atu integra iha sira nia planu estrategiku no orsamental.
Tuir nia, liu husi konselhu ne’e mak sei halo monitorizasaun ba implementasaun politika nasional ba ema ho defisiente ne’ebe Konselhu Ministru aprova ona iha tinan hirak liu ba atu asegura direitu ema ho defisiente nian.
Entretantu Prezidente Grupu Servisu ba Defisientes Timor –Leste, Joaquim Freitas Soares, dehan governu iha obrigasaun atu kria dekretu lei ne’e hodi estabelese KND ne’e.
“Konselhu nasional ba defisiente ne’e importante tebes atu bele hare kona ba regras, lei, prosedimentu hodi fornese no fasilita ema ho kondisaun defisinte iha vida sosial tomak, liu –liu asesu ba setor hotu,” Prezidente Grupu Servisu ba Defisiente ne’e.
Tuir nia, estrutura KND ne’e tenke mai husi reprezentante governu, sosiedade sivil, igreza inklui mos ema ho defisiente rasik.
Iha parte seluk, defisiente Domingos Gusmaõ, hateten KND ne’e importante tebes atu tau matan ba ema ho difisiente sira, tanba durante ne’e atendementu publiku ba ema defisiente sira seidauk maximu liu –liu atendementu saude no edukasaun.
Nia mos husu ba ministerio saude atu aumenta rekursu humanu liu –liu matan nian hodi fo atendimentu ba defisiente matan sira tanba pasiente barak liu mediku ida deit defisil nune’e mos setor edukasaun.
“Hau nia hanoin tenke mos dezenvolve sentru edukasaun inklusivu (Resource center) hafoin implementasaun se lae rekursu iha laiha ekipamentus ne’e oinsa,”Gusmao dehan.







