Ministeriu Saude sei hala’o tratamentu husi uma ba uma ba komunidade sira iha distritus 13, liu-liu ba ema defisientes no idozus sira ne’ebe labele asesu ba iha fasilidades saude.
Xefe Departamentu Kontrola Doenças Naun Kontajiozas, Herculano Seixas dos Santos hateten, dadaun ne’e sira prepara ona programa vizita sai tama uma tanba numeru defisiente barak mak ladauk asesu ba fasilidades saude.
“Programa vizita domisiliariu, atu ema defisiente sira ne’ebe labele mai iha fasilidade saude, pesoal saude sira mak ba vizita deit hodi fo tratamentu no ba sira ne’ebe presiza rehabilitasaun, hanorin ho meius terapia okupasional,” Xefe Departementu dos Santos dehan, iha Dili.
Ministeriu Saude (MS) mos estabelese ona sentru fisioterapia iha Ospital Referral no Ospital Nasional, atu fo tratamentu rehabilitasaun ba pasiente ho defisiente fisiku sira.
Nia esplika, sai defisiente, bele kauza moris mai kedas, balun mos tanba kauza husi moras infeksaun ruma, hanesan moras malaria ne’ebe la halo tratamentu ho diak, bele afeta ba kakutak ikus mai bele hetan defisiente matan no halo isin sorin maten.
Ministeriu mos sei fo kapasitasaun ba pesoal saude, medikus sira iha teritoriu tomak inklui fornese kadeira roda ba fasilidade hotu, hodi garante atendementu ne’ebe kualidade ba ema defisiente sira.
Iha parte seluk, Defisiente Domingos Gusmão, hateten asistensia saude ne’ebe sira hetan durante ne’e ladauk masimu tanba sei falta tekniku ne’ebe diak.
“Ne’ebe h hau husu favor ida, atu hadia sistema atendimentu saude ne’ebe iha atu bele redus mortalidade iha rai ida ne’e,” Defisiente Gusmao sujere.
Ministeriu mos sei presiza tan rekurusu humanu iha area espesifiku balun hodi fo atendementu ba defisiente sira hanesan matan, strok no seluk tan.






