
Rui Carvalho, Program Manager ISEAN Hivos Program Satelite Office in Timor-Leste (IHPSOTL), hateten tipu diskriminasaun ne’ebe grupu Mane Seksu Mane (MSM) no Trans Gender (TG) hasoru durante ne’e mak diskriminasaun verbal.
Nia dehan, durante ne’e grupu rua ne’e sempre hetan diskriminasaun verbal husi sira nia familia, sosiedade inklui mos husi Voluntariu Confidensial Counseling Teste (VCCT) rasik.
Nia dehan, dala barak ema tolok, soe lia at no trata sira e ida ne’e afeta ba sira nia psikologia no diskriminasaun fisiku.
“Hau lakohi temi ema nia naran, maibe iha tinan kotuk kolega MSM ida husi Baucau bainhira nia ba atu teste ran iha VCCT nia hetan diskriminasaun ida mai husi fornesedor saúde sira, la’os counseling maibe obriga ema atu hasai ropa no haruka hatudu ezemplu oinsa halo relasaun seksual,” tenik Program Manager IHPSOTL, Rui Carvalho, (22/03), iha Salaun Delta Nova, Dili.
“Ne’e ema nia direitu,”
Tanba ne’e nia afirma, organizasaun ISEAN Hivos sei sai mahon ba grupu rua ne’e atu luta kombahte diskriminasaun no stigmasaun hasoru grupo MSM no TG iha rai laran tanba sira mos iha direitu atu trata hanesan ema seluk.
Iha parte seluk, Adjuntu Provedoria Direitus Humanus e Justisa (PDHJ), Silveiro Pinto Baptista hateten, ema hotu-hotu iha lei nia okos, tanba ne’e bainhira sidadaun ida inklui grupu rua ne’e hetan diskriminasaun, bele hato’o keixa ba iha PDHJ.
Nia dehan, PDHJ hamriik atu asegura no promove direitu sidadaun sira nian.
“Hakarak hatete ba ita bo’ot sira katak ate adata PDHJ seidauk simu keixa ida husi grupu rua ne’e liga ho diskriminasaun ne’ebe sira hetan,” dehan Adjuntu Baptista.
Entretantu Xefe Unidade Programa HIV/SIDA iha Ministeriu Saúde (MS), Marta Avenia dos Santos hateten prosesu atu halo teste ba moras, primeiru tenke liu husi konselhu hafoin halo teste ran no laiha obrigasaun atu halo teste.
“Hau fiar katak liu husi prosesu VCCT sei la hetan diskriminasaun,”garante Xefe Unidade Programa HIV/SIDA ne’e.








