Maske Timor-Leste iha 22 Marsu 22 iha 2011 deklara ba mundu katak livre ona husi moras lepra, moras ne’e sei rejistu nafatin iha Distritu Oe-Cusse.
“Tuir target iha mundu hateten katak, kuandu ita atu elimina tenke iha populasaun rihun 10, ema ida maka afeta moras lepra, ne’e signifika ita elimina, maibe iha Oé-Cusse hatudu oin seluk fali, husi populasaun rihun sanulu ema liu nain hat maka sei iha,” hateten Responsavel Servisu Saude Distritu oe-Cusse Fernando Caet, semana kotuk, Iha Distritu Oe-Cusse.
Nia hatutan, moras lepra aas iha distritu Oe-Cusse tanba komunidade sira lakohi halo tratamentu iha mediku e sira fiar liu kultura.
“Ita nia populasaun nia konesementu ba moras ne’e sei menus, atu halo tratamentu ita sei ba buka sira to’o sira nia hela fatin, sira tau fiar liu ba tradisional duke ba ospital, alende ne’e mos Oé-Cusse hanesan daerah endemiku, ne’ebe difisil atu elemina moras ne’e,” Responsavel Caet tenik.
Tuir Responsavel Caet, iha 2002 pasiente ho moras lepra hamutuk 500 iha distritu Oe-Cusse, no iha 2003 governu servisu hamutuk ho Organizasaun Saude Mundial (WHO) fo tratamentu ba pasiente moras lepra no konsege redus, maibe tama iha 2011 aumenta ba 600, e nain 30 halo hela tratamentu to’o agora.
Entretantu Diretor Servisu Saude Distritu Oe-Cusse, Augusto Tolan dehan, nia parte halo ona sosializasaun ba iha komunidade sira, liu husi programa Servisu Integradu Saude Comunitaria (SISCA) konaba moras ne’e.
‘’Hau hanoin katak politika ministerio klaru tebes, iha programa SISCA, ami halo sosializasaun liu husi filmajem teatru kona ba moras hadaet nian inklui leprosy,” Diretor Tolan dehan.
Diretor Tolan esperansa katak, iha tempu ida sei elemina moras lepra iha Distritu Oé-Cusse.







