Diretor Nasional Asistensia Sosial (DNAS), Amandio Amaral Freitas hateten involvimentu ema defisiente iha aktividade desportu sei menus tebes tanba defisiente barak mak sulan deit iha uma laran, liu-liu iha Distritu sira.
“Ita nia numeru temporario atleta defisiente husi 13 distritu ne’ebe agora dadaun ativu iha vida desportu ne’e hamutuk 200 e tal, mak involve iha modalidade bola boceh, atletismu, footsal, maibe tuir estatistika hatudu katak ema defisiente sekitar 48 ribu,” hateten Diretor Freitas, semana kotuk (02/04) iha nia knar fatin Bemori, Dili.
Tuir Diretor Freitas, desportu importante tebes ba ema defisiente sira, atu dezenvolve sira nia mentalidade hodi halo mudansa ba sira nia moris.
“Iita presiza dezenvolve diak liu tan iha future, la’os deit iha capital maibe iha distritu hotu, tanba defisiente iha distritu barak mak sulan deit iha uma laran,” Diretor Freitas katak.
Maske nune’e, tuir nia, ida ne’e hanesan pasu diak atu esforsu hodi aumenta iha modalidade balun, hodi tuir eventu internasional ruma ne’ebe involve ema defisiente sira.
Diretor Freitas hatutan, iha Setembru tinan ne’e, Timor-Leste sei halo eventu desportu ida ho naran Peace Games ne’ebe sei partisipa husi jogador husi nasaun Indonezia no Australia inklui partisipante defisiente husi 13 distritus.
Entretantu tuir Deputadu Francisco Branco, katak involvementu ema ho kondisaun defisiente iha vida desportu ba modalidade oi-oin durante ne’e hatudu duni rezultadu ne’ebe positive tebes.
“Hau hanoin diak tebes tanba ema ho defisiente sira fo sira nia kontribuisaun bo’ot tebes, karik ita kompara ho ema ho kondisaun normal,” gava Deputadu Branco.
Tuir Deputadu ne’e, ho esforsu ne’ebe ema defisiente sira iha, hodi hamorin naran Timor-Leste iha nasaun seluk tanba partisipasaun la’os iha nasional deit maibe iha internasional hotu tanba ne’e estadu Timor-Leste liu husi governu tenke fo rekuinesementu especial ba sira.






