

Nia deziludido ho falta aparente preolupasaun hosi lideransa Oe-cusse atu prepara sira nia enklave atu harosu marku hitoriku importante ba historia Timor-Leste nian.
“Hau hare desde tinan 2011-12 ne’e seidauk iha movimentsaun barak husi nai ulun Oé-cusse oan atu koa koalia konaba selebrasaun tinan 500 Portugal sama ain iha Oe-Cusse, maibe sira so hare liu ba sira nia kadiera atu metin ka lametin iha elisaun 2012. Sira la dun preokupa ba historia Oé-Cusse nian no Timor iha tempo pasadu,” hateten Kordenador Ati.
Nia mos konsidera katak waihira selebrasaun tinan 500 Portugal sama ain iha Timor-Leste maka lideiransa Oé-cuse oan la halo preparasaun ho didiak ne’e sei hatun sira nia aan katak la iha kapasidade hodi dezenvolve rai Oé-Cusse liu husi istoria no kultura ne’ebé mundu tomak rekonese katak hahu Timor iha Oé-Cusse.
“Lolos sira mos presiza hatene molok atu hakat ba elisaun jeral 2012 mak selebrasaun tinan 500 lao ladiak ne’e hatun sira nia pamor. Se sira Lider Oé-Cusse oan, hahu forma ona ekipa atu nune sermonia ne’e lao diak iha oin mai.”
Entretantu Xefi Suku Lalisuk, Oe-cusse, Jorge Da Costa, rekonese katak to’o oras ne’e seidauk hatene informasaun formal konaba eventu refere maibe so rona informasaun husi media no lia anin.
“Ne’e los duni, to oras ne’e ami Xefi suku sanulu resin walu iha Oé-Cusse ne’e seidauk rona informasaun husi Governo,so ami rona baihira asisti iha TVTL katak tinan ne’e governo aloka orsamentu boot atu komemora tinan 500 Mala’e sama ain iha Timor liu husi Lifau, Oé-Cusse. Ohin ita tama ona fulan Janeiro nia rohan, hela deit fulan neen, Agostu ne’e sei lao arbiru deit,” hateten Xefe Suku da Costa.
Tuir observasaun Reprezentanti Joventudi husi Sub-Distritu Nitibe, Teodor Sila, katak to’o agora komponente ida seidauk bele organija povu hodi halo preparasaun ruma ba loron bo’ot ne’e iha sirania Distritu Oe-cusse.
“Se ita Oé -cusse oan maka la prepara diak, ne’e estraga ita nia naran iha mundu, laos ema nasaun ida maka mai tamba tuir informasaun ne’ebé iha katak selebrasaun ne’e hetan prezensa husi bainaka husi rai laran no liur. Ida tan maka governo sentral sei la realiza sistema Desentralizasaun mai Oé-cusse,” hateten Juventude Sila.
Hatan ba preokupasaun povu Atoni Aministrador Distritu Oé-Cusse, Jose Anunu, hateten kataka hahu tinan ida liu ba governo hahu halo ona preparasaun hanesan aloka orsamentu hodi halo estrada maski to’o ohin loron seidauk remata, inklui prepara Ahi-Eletrisidade.
Administrador Anunu informa tan katak iha 2011 Sekretario Estadu Rejiaun Autonoma Oé-usse (SERAO), Jorge Teme, forma ona ekipa maibe bazea ba orientasaun husi Primeiro Ministry Rayarala Xanana Gusmao katak komisaun organizadora sei diriji hosi Administrasaun Oe-cusse rasik.
“Koalia konaba preparasaun ba komermorasaun tinan 500 mala’e sama ain iha Timor ne’e, tinan SERAO forma tiha ona ekipa maibe depois hetan orientasaun husi Primeiro Minitro katak komisaun ne’e Administrador maka sei deriji tamba membro Governo sei la bele deriji ho razaun katak fulan Junhu ka Agustu sira nia mandatu remata, ne’ebe tinn kotuk ami perpara iha area infra estrutura nian,” hateten Administrador Anunu.
Tuir informasaun husi Sekretario Estadu SERAO, Jorge Teme, total orsamentu ne’ebé Parlamentu Nasional aloka no aprova ba festa tinan 500 Portugal sama ain iha Lifau hamutuk osan dolar Amerikanu tokon rua ka milhaun rua.
Liga ho perparasaun festa 500 ne’e SERAO mos kuda ai-kameli atus ida iha Parke Sandelu ho nia luan hektares hat iha Postu Sika, Sucu Lifau.






