Karik nune mak ikus ona, karik ahi mate-lakan piska pika atu besik hotu ona no elektrisidade sei moris 27/7 (24 oras, loron hitu) iha fulan ohin mae tuir promessa hosi Sekretario Estadu Eletrisidade, Agua, no Urbanizasaun? Tanba falta deit fulan ida no situasaun iha kapital Dili deit parese aat ba liu tan doke diak liu tan. Maibe ami sei iha nafatin esperansa tanba selai ita bele hahu senti frustrasaun no dezesperu, no hanoin katak la bele konfia ona iha SE Pereira nia abilidade atu resolve situasaun prekaria kona ba areas bazikas ne’e.
Maibe ami mos senti empatia no simpatia ba ho SE Pereira tanba nia pasta inklui Eletrisidae, assuntu komplexu tebes, no mos rua tan, Agua no Urbanizasaun.
Eletrisidade sei mate-lakan nafatin no aat liu tan, assessu ba bee mos mos sei limitadu tebes bo sira ne’ebe hela iha fatin la bele bor rai atu hetan be, no mos kona be urbanizasaun uma deit hahu mossu iha ne’ebe ne’ebe deit, taka dalan ba no aumenta konfuzaun no halo kapital kloot liu ona halo formula ida ke so bele rezulta iha negatividae.
Koalia kona ba formulas: Eletrisidade + Agua + Urbanizasaun = ulun fatuk mora boot ba Sekretario Estadu Pereira.
Maibe simpatia no empatia ba sorin, publiku iha direitu atu kestiona saida mak ofisial publiku ne’e halo ona no iha kapasidade ka la’e atu atende responsabilidade servisu nian? Atu hatan perguntas ne’e ita presiza husu saida ma SE Pereira halo ona durate besik tinan lima kaer pozisaun xave ne’e desde 2007? Kondisaun eletrisidade diak oituan ona, kondisaun bee diak oituan ona, ka kondisaun urbana mos hahu diak ona iha nasaun tomak ka iha kapital laran deit?
Ami senti resposta simplistika ida no bazeia kona ba saida mak komunidade hateten no saida mak ami senti no haree rasik, resposta mak la dun halo barak ka buat ruma substansial.
Eletrisidade sei mate-lakan piska piska lor-loron, komunidades sei halerik kona ba la iha assessu ba bee moos (balun tinan sanulu resin ona) no kaktak tenki la kilo barak atu hetan bee mos, no uma sira harii arbiru deit no la iha planu urbanu ida lolos ita bele haree.
Nune katak saida mak halo ona? Ami nia jurnalistas sei husu perguntas hirak ne’e iha edisaun tuir mai iha fulan hirak tuir mai no ami sei koko analiza rezultadu no dezempenhu SE Pereira durante tinan liman ba kotuk.
Sei hatutan ba edisaun tuir mai.







