Tesi ai arbiru iha Parke Nasional Konis Santana

0
80
Fundasaun Haburas kondena hahalok kompania Delta Dini ne’ebe tesi ai ho ilegal iha Parke Natual Konis Santana.

Fundasaun Haburas kondena hahalok kompania Delta Dini ne’ebe tesi ai ho ilegal iha Parke Natual Konis Santana.
Fundasaun Haburas (FH) kondena maka’as hahalok kompania Delta Dini Ltd, ne’ebé estraga meiu ambiente liu-liu estraga ai horis iha area Parke Nasionál Nino Koni Santana,  distritu Lautem tanba laiha planu dezenvolvementu.

“Ami husu ba Primeiru Ministru liu husi Sekretariu Estadu Meiu Ambiente atu hapara tiha kompania nia atividade tanba tesi aihun bo-bo’ot no haneha ai hun ki’ik sira e ami hare ida ne’e iha potensia boot atu redus no halakon biodiversidade iha area ne’eba  no hahalok ida ne’e mós estraga area protezida ne’ebé Governu deklara hanesan Parke Nasionál iha 1 Agustu 2008,”hateten Programa Manajer FH,Virgilio da Silva Guterres, semana kotuk iha konferensia da imprensas, iha Farol,Dili.

Tuir nia, hafoin sira nia ekipa ba halo observasaun iha fatin ne’eba, iha dalan Valu Tutuala, iha ai horis barak mak tesi arbiru  ho nia luan metro 5 ba leten no ho distansia kilometru 2.

Nia hatutan, problema hanesan akontese mós iha suku Lore I no Lore II, iha ne’ebé ema tesi  ai horis sira ho arbiru sein iha planu dezenvolvementu ne’ebé klaru.

“Ne’e hanesan ekspresaun komitmentu Fundasaun Haburas  nian atu satan meiu ambiente no hametin dezenvolvimentu sustentavel ne’ebé sai ona komitmentu estadu RDTL nian atu hametin no haburas,” nia dehan.

FH mós  konsidera hahalok ida ne’e kontra prinsipiu ukun rasik aan hanesan valor istoriku Parke Nasionál, prinsipiu konservasaun ekolojiku no komitmentu estadu sRDTL nian atu hametin dezenvolvementu sustentavel.

Iha fatin hanesan Demetrio  Amaral de Carvalho, hateten tesi ai horis husi kompania Delta Dini ne’e la tuir ona konsepsaun ne’ebé mak seguru ba meiu ambiente e mós saida mak governu haruka.

“Portantu aktus ne’e hatudu momós sistema dezenvolvementu  ne’ebé ladiak e mós kontra ona lei meiu ambiente nian e sira sei hetan sansaun bele tama kadeia tinan 3 no selu multa $5.000,” nia dehan.

Entretantu Diretór Nasionál Meiu Ambiente, Egidio Guimaraés hateten Governu sei la hapara atividade ne’e maibé minimize de’it atu labele estraga meiu ambiente tanba ida ne’e mós parte ida husi dezenvolvementu nian.

“Se kuandu hapara kompania ne’e, komunidade sira sei la asesu ba iha eletrisidade tanba desde okupasaun to’o agora komunidade sira iha fatin ne’eba seidauk asesu ba eletrisidade e kompania ne’e tesi ai para prepara lina transmisaun eletrisidade iha Parke Naisonal Nino Konis Santana,” Egidio katak.

Tuir nia, iha future Parke Nasionál sai fatin turismu ne’ebé diak tanba ne’e presiza  asesu ba eletrisidade e tanba ne’e mak kompania Delta Dini tesi ai sira iha fatin ne’e.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!