

“Realidade hatudu katak ita nia feto maluk sira liu-liu iha area rurais barak mak sai vitima husi nia la’en e sira mós seidauk hatene no kumpriende saida mak CEDAW,” hateten Diretór FOKUPERS Maria Barreto, bainhira partisipa iha enkontru loron ida kona-ba ‘Partilla Internasionál boas pratikas ba implementasaun CEDAW iha Salaun enkontru Ministériu Negósiu Estranjeiru, semana kotuk iha Pantai Kelapa,Dili.
Tuir nia, maske iha konvensaun ne’e rekere eliminasaun ba diskriminasaun iha aspetu hotu-hotu iha feto sira nia moris,liu-liu feto TL maibé realidade feto barak seidauk hetan oportunidade ho diak no livre.
“Ita iha ona Lei Violensia Domestika maibé kazu violensia kontinua aas tanba ita nia komunidade barak mak seidauk asesu ho didiak lei ne’e, no mane barak mak,liu-liu iha area rural kuran informasaun kona-ba violensia,” nia dehan.
Alende ne’e, vitima husi violensia domestika sente la seguru enkuantu autor sira la’o livre. “Tanba ne’e ami husu ba Governu atu kria mekanismu ida oinsa par abele resolve vitima violensia domestika sira ne’e nia kazu, se la’e ami halo keixa direitamente ba CEDAW iha Nova Yorke,”nia katak.
Entretantu reprezentante husi Asosiasaun Direitus Humanus (Yayasan Hak) ne’ebé la fo sai nia identidade sujere ba Governu atu kria diresaun ida ne’ebé bele hare liu kona-ba mekanismu oinsa par abele atende kazu feto sira ne’ebé sai vitima.
Nia parte hato’o kestaun ne’e tanba protokulu opsional ne’ebé la funsiona ho diak hodi resolve problema feto nian iha Timor-leste.
“Ha’u hanoin ita presiza kria diresaun ida ne’ebé foka liu mekanismu oinsa par abele tau matan ba feto sira ne’ebé ladun hetan atensaun,liu-liu sira nia problema,”nia sujere.
Entretantu hatan ba kestaun ne’e, membru Komite CEDAW iha Nova YOrke, Milena Pires, katak “ita lapresiza harii tan mekanismu foun tanba ministériu ida-ida iha ona nia mekanismu oinsa para atu bele implementa no bele hare problema feto sira nian,”.
Kona-ba ema barak mak seidauk hatene kona-ba CEDAW, Milena hatan “ ne’e la’os responsabilidade Komite CEDAW no Governu nian de’it maibé ita hotu, inklui sosiedade sivil sira oinsa bele halo sosializasaun ba iha komunidade sira,” nia hatan.
Enkontru loron ida ne’e hetan partisipasaun maximu husi feto sira, hanesan reprezentante feto husi partidu sira, Fokupers, Rede feto, Ajensia Nasoens Unidas nian hanesan UNIFEM, e enkontru ne’e rasik organiza husi Sekretariu Estadu Promósaun e Igualidade (SEPI)hoMinistériu NegósiuEstranjeirueCoperasaun (MNEC).







