CNC Iha Ona Sentru Arkivu Modernu

0
12
Centro Nacional Chega (CNC) dadaun ne'e iha ona sentru arkivu modernu hodi prezerva memória antigu períodu 1974 to'o 1999.

Centro Nacional Chega (CNC) dadaun ne’e iha ona sentru arkivu modernu hodi prezerva istória no memória husi períodu 1974 to’o 1999, no garante katak dokumentu hirak ne’e sei la lakon iha futuru.

Diretór Ezekutivu CNC, Hugo Maria Fernandes, hateten katak sentru arkivu modernu ne’e estabelese ho ekipamentu dijitalizasaun hodi proteje istória no memória pasadu nian ne’ebé liga ho luta ukun-rasik-an.

“Dadaun ne’e ita iha ona sentru arkivu modernu hodi prezerva istória no memória hirak ne’e atu keta lakon,” nia dehan.

Nia dehan katak sentru ne’e iha objetivu atu dezenvolve sistema dokumentasaun no arkivu modernu iha Timor-Leste.

“Ita la arkivu de’it, maibé ita dijitaliza, kuidadu no fó asesibilidade ba públiku atu asesu, lee no halo peskiza,” Diretór Ezekutivu Fernandes hatete.

Nia informa katak asesu ba sentru ne’e gratuita, maibé iha regra sira ne’ebé determina dokumentu balun bele asesu no balun labele asesu tanba proibidu.

“Iha sentru arkivu ne’e ita instala kedas biblioteka no ekipamentu dijitalizasaun, no ami mós iha loja ki’ik ida ba vítima sira atu fa’an sira-nia produtu,” nia informa.

Nia hatutan katak sentru arkivu ne’e prezerva istória no memória pasadu durante tinan 60 nian laran, no fó espasu ba públiku no peskizadór sira atu asesu ho gratuita.

Iha parte seluk, estudante Universidade da Paz (UNPAZ), Aquila Cardoso Loiola Moniz, hateten katak sentru arkivu modernu refere hodi fasilita komunidade akadémika sira atu halo peskiza, liuliu bainhira liga ho tópiku ne’ebé sira hili ba teze.

“Sentru ida-ne’e importante tebes ba estudante sira, tanba durante ne’e estudante barak mak buka hela fatin atu asesu ba informasaun kona-ba akontesimentu pasadu sira hodi kompleta sira-nia estudu,” nia dehan.

Nia dehan katak istória pasadu sira presiza rai iha fatin ne’ebé seguru atu nune’e la lakon, no bele sai matadalan ba foin-sa’e sira atu hatene loloos istória Timor-Leste nian.Aleinde ne’e, nia dehan katak presiza mós halo sosializasaun ba komunidade akadémika sira atu sira bele iha koñesimentu kona-ba oinsá asesu ba sentru refere.