Governu-Parseru Servisu Makaas Hodi Halakon Problema Saúde Tolu Iha TL 

0
58
Vise-Ministru ba Operasionalizasaun Ospitál (VMOH), Flávio Brandão Mendes de Araújo hateten, problema saúde la presiza atu kontinua akontese iha futuru.

Governu Timor-Leste hamutuk ho parseru dezenvolvimentu sira kontinua halo esforsu boot hodi rezolve problema oin tolu saúde ni’an inklui malnutrisaun, siguransa ai-han no inkluzaun sosial iha rai laran.

Vise-Ministru ba Operasionalizasaun ospitál (VMOH), Flávio Brandão Mendes de Araújo hateten, problema sira-ne’e la presiza atu kontinua akontese iha futuru, tanba tinan barak liu ona povu Timor-Leste sente difikuldade iha área sira refere.

“Konsultasaun ida ne’ebé hala’o hamutuk ho parseru dezenvolvimentu sira partilla matenek no rekomendasaun kona-ba forma investimentu ne’ebé relevante atu garanti programa no projetu sira mak implementa iha futuru, bele iha impaktu boot ba komunidade,” dehan Vise-Ministru Operasionalizasaun Ospitál Flávio Brandão iha City-8 Manleuana, Díli.

Nia hatutan, estratejia no planu tékniku atu implementa atividade intervensaun, parte hosi finansamentu parseru esternál, foku atu fó tan enerjia no kapasidade ba ministeriu relevante no ajénsia lokal sira atu bele implementa programa ne’e iha munisipiu sira liuliu iha Munisípiu tolu hanesan Aileu, Ainaro no Oé-Cusse, tanba iha númeru malnutrisaun aas liu.

“Objetivu mak atu bele garante katak atividade sira-ne’e sei iha impaktu positivu ba povu. Programa la’ós de’it tékniku, maibé presiza reflete benefisiu real ba komunidade. Nune’e, ita hotu presiza envolvimentu diretu husi sidadaun, liu-liu juventude Timoroan, liuhusi implementasaun programa iha baze,” hateten Vise-Ministru Flavio.

Nia tenik, esforsu prioridade ba governu mak atu rezolve problema seguransa ai-han, malnutrisaun no inkluzaun sosial, investimentu iha área tolu ne’e importante tebes, tanba iha vizaun katak iha tinan haat oin, povu sei hareeprogresu real no mudansa diak iha moris loroloron.

Iha fatin hanesan Jacqueline De Groot, Reprezentante husi WFP Timor-Leste dehan, Projetu Hametin Inkluzaun Sosiál no Nutrisaun iha Timor-Leste no projetu refere finansia hosi Uniaun Europeia.

“Projetu ida-ne’e reprezenta marku signifikativu ida iha ami-nia esforsu koletivu atu hametin servisu esensiál sira no promove dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável, hodi integra nutrisaun, saúde, edukasaun, bee no saneamentu, no protesaun sosiál.

Ami la’ós de’it fornese apoiu krítiku maibé ami ajuda harii sistema sira ne’ebé reziliente, ekuitativu, no propriedade lokál. Ami sente onradu atu serbisu hamutuk ho Governu Timor-Leste no ami-nia parseiru valorizadu Uniaun Europeia hodi avansa inisiativa importante ida-ne’e,” nia dehan.Nia hatutan, lideransa hosi liña ministériu sira no autoridade munisípiu sira sai sentrál ba susesu hosi inisiativa no kompromisu metin ba sustentabilidade asegura katak intervensaun sira la’ós de’it téknikamente di’ak, maibé mós lokalmente no responde ba nesesidade sira hodi fó kbiit ba komunidade sira.