
Falta medikamentu esensial iha Diresaun Nasional Farmásia no Medikamentu (DNFM) rekorre temporáriu ba klínika privadu sira hodi responde ba nesesidade urjente ne’ebé sentru saúde sira enfrenta iha rai laran.
Diretór DNFM, Delfim da Costa Ferreira dehan, situasaun falta medikamentu ne’e rekorre ba klínika privadu, tanba kombinasaun faktór sira, inklui atrazu prosesu tender, problema logistika importasaun no difikuldade iha kontrolu.
“Prosesu fornese medikamentu depende tebes ba kontratu ho kompaña sira, bainhira atrazu iha embarke ka dokumentasaun, stok nasional bele presiza tempu naruk atu normaliza, iha momentu ne’e, ami rekorre ba klínika privadu sira iha rai-laran atu kompra medikamentu urjente, atu garante pasiente sira la para tratamentu,” hateten Diretor DNFM Delfim, iha Fatuhada, Díli.
Nia hatutan, medikamentu ne’ebé hola iha kliniku privadu sira mak hanesan konsumiveis sira no barak liu mak kabas ne’ebé uza hodi suku kanek.
“Ita halo kompras urjenti ba medikamentu sira, bainhira sentrus saúde sira ne’ebé la iha sira husu mai, ita distribui kedas ba sira,” nia afirma.
Nia salienta, situasaun ne’e la’ós de’it afeta iha Dili, maibé iha suku no aldeia ne’ebé asesu ba servisu saúde mamuk no depende 100% hosi fornesimentu governu.
Diretór DNFM dehan, kontinua koordena ho Ministériu Saúde, Ministério das Finanças, no autoridade aduaneira atu fasilita entrada medikamentu ne’ebé seidauk simu.
Iha fatin seluk, Akademista husi área Saúde Públika, Arnolfo Teves husi Universidade UNDIL hateten, falta medikamentu esensial bele fó konsekuénsia boot ba saúde populasaun.
“Pasiente ne’ebé la halo tratamentu lalais, hanesan asidente trafiku sira ka hipertensaun, bele hetan komplikasaun no mortalidade aumenta, problema ne’e mós bele halo sistema saúde presiza kapasita liu tan sira-nia kapsidade hodi nune’e bele komprende oinsá atu rezolve problema sira ne’e lalais, tanba demanda aumenta ba parte ida-ne’e,” esklarese nia.
Nia husu ba governu atu fó prioridade ba estabelesimentu mekanismu rezerva nasional ba medikamentu esensial, hanesan parte hosi planu mitigasaun krize saúde.“Bainhira iha problema iha fornesimentu medikamentu, Timor-Leste seidauk presiza rekore ba klínika privadu ka merkadu livre ne’ebé bele halo kustu aumenta,” nia dehan.







