Kandidatu Traballadór Austrália Tenke Iha Abilidade Lian Inglés

0
190
Sekretáriu Estadu SEFOPE Rogério Araújo Mendonça encoraja kandidatu traballadór hakarak ba servisu iha Austrália sira tenke iha abilidade ba lian Inglés.

Sekretaria Estadu Formasaun Profisionál no Empregu (SEFOPE) husu kandidatu traballadór hakarak ba servisu iha Austrália sira tenke iha abilidade ba lian Inglés hodi fasilita servisu loron-loron.

“Kandidatu traballadór Austrália hakarak ka lakohi tenke iha abilidade di’ak ba lian Inglés, tanba bainhira iha entrevista nain husi kompañia rasik mak fó entrevista,” Sekretáriu Estadu SEFOPE Rogério Araújo Mendonça dehan.

Nia haktuir katak kandidatu traballadór sira ne’ebé remata ona formasaun lian Inglés no submete ona dokumentu atu ba servisu iha Austrália tenke prepara an liu-liu língua.

Nia dehan, iha uma tenke prátika beibeik Inglés nune’e bele hadia abilidade ko’alia, rona, komprende no hakerek.

“Empregadór sei mai entrevista imi hodi halo rekrutamentu ba imi, governu liuhusi SEFOPE hanesan fasilita de’it,” nia salienta.

Nia hatete, kandidatu hirak ne’e tenke prepara dokumentu hodi update ba sistema work ready pool, atu nune’e empregadu bele hili, no rekrutamentu ho transparansia, la haree ba kor no rasa, tanba empregadór mak teste no hili rasik. 

“Husu ba kandidatu sira atu pratika bei-beik lian Inglés iha uma atu nune’e fasil ba sira bainhira empregadór husu,” SEFOPE Mendonça dehan.

Nia dehan, maske Inglés la’os lian nasionál ka ofisiál, maibé prátika hodi hasa’e kapasidade iha koalia bainhira empregadór husu fasil atu hatan.

Alende ne’e nia dehan, SEFOPE lori ona formasaun lian Inglés ba iha munisipiu sira hotu, hodi prepara kandidatu sira ba iha programa PALM atu nune’e bele ba servisu iha nasaun Australia.

Entretantu kandidatu traballadór Anastasia da Costa dehan, liuhusi formasaun ne’e nia aprende no nia garante katak sei partisipa iha teste intrevista ne’ebé di’ak hodi fó rezultadu pozitivu.

“Ho ha’u nia koñesimentu natoon ne’ebé iha kona-ba lian Inglés fiar katak sei partisipa iha prosesu entrevista ho susesu,” nia informa.Maibé nia dehan, maske nia iba abilidade natoon kona-ba lian Inglés, maibé nia nafatin esforsu aprende iha uma atu nune’e bele di’ak liután iha futuru.