2024 MS Rejista Kazu TB 4000 Iha Tinan 2025 Kazu 1400 Ona

0
176
Xefe Programa Tuberkloze Nasional, Constantino Lopes hateten, tratamentu preventiva ba TB hanesan xavi importante ida atu moras TB labele kontinua mosu iha komunidade nia leet.

Durante Tinan 2024, Ministériu Saúde (MS) rejistu pasiente rihun haat (4000) mak afeta ba moras tuberkuloze (TB), tanba la ba halo tratamentu no pasiente konsidera sira-nia kondisaun di’ak hela, no husi fulan Janeiru to’o Marsu 2025, MS rejistu ona kazu hamutuk 1.400 iha territoriu laran.

Xefe Programa Tuberkloze Nasional iha MS, Constantino Lopes hateten, tratamentu preventiva ba TB hanesan xavi importante ida atu nune’e moras TB labele kontinua mosu iha komunidade nia leet.

“Ministériu Saúde rejista kazu TB hamutuk 4.000. Ita hakarak rezolve tiha problema ne’e, maibé pasiente la kontribui ba halo tratamentu preventiva, maski sira afeta hela ba sintoma TB nian, sira la konsidera moras ida ne’e boot.

Tratamentu preventivu ho objetivu atu prevene tranzmisaun TB iha komunidade nia leet,” dehan Xefe Programa Tuberkloze Nasional Lopes, iha Hotel Timor, Díli.

Nia dehan, profisionál saúde sira iha kompromisu atu estabelese ekipa taskforce hodi responde iha luta hasoru moras TB iha Timor-Leste.

“Iha primeiru trimestre tinan ida-ne’e [2025], husi fulan Janeiru to’o Maiu, rejista kazu TB hamutuk 1.400 iha territóriu laran tomak. Ita hein katak iha trimestre tuir mai bele deteta tan to’o 5.000.

Ita mós tenke hatene katak fatór determinante hodi rezolve problema ne’e mak envolvimentu, koñesimentu no konsiénsia populasaun nian, tanba Virus TBC ne’e da’et liuhosi dalan respiratóriu no bele kauza hosi nutrisaun ne’ebé ladún di’ak,” nia haktuir.

Nia hatutan, MS iha planu estratéjiku ne’ebé kompostu husi komponente lima, hanesan buka, detesaun, tratamentu, apoiu sosiál, no prevensaun, ne’ebé profisionál saúde sira implementa iha komunidade, entaun objetivu sira governu nian mak deteta 100% kazu TB no ba 90% hosi ema infetadu sira hetan tratamentu iha ospitál sira hodi alkansa redusaun ka eliminasaun hosi moras ne’e.

Iha fatin hanesan, Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Dr. Arvind Mathur hateten, atu kombate moras TB iha Timor-Leste la’ós de’it ema ida nia responsabilidade, maibé ida ne’e ema hotu nian.

“Ita presiza halo serbisu ne’ebé atinji buat barak maski ho rekursu menus, tanba dalan atu hakotu TB la’ós de’it kona-ba siénsia no medisina sira-nia servisu, maibé ida-ne’e mós kona-ba lideransa, serbisu iha ekipa, no implementasaun ne’ebé matenek.

Ida-ne’e ezije lideransa ne’ebé brani, jestaun programa ne’ebé forte, planeamentu ne’ebé efisiente, komunikasaun ne’ebé klaru, no kompromisu iha nivel hotu-hotu,” nia dehan.Nia hatutan, revizaun esterna konjunta 2023 nian ba programa TB nian halo buat ida sai klaru, hasoru kestaun sira hanesan detensaun kazu ki’ik, asesu diagnóstiku ne’ebé limitadu, kualidade servisu, no envolvimentu komunidade ne’ebé fraku sei la rezolve ho koñesimentu klínika de’it.