MAPPF-UNUD Sei Halo Peskiza Kona-Ba Rai Potensiál ba Ai-Han 

0
167
Diretór Nasional Peskiza Estatistika Cesar José da Cruz dehan Atividade levantamentu ba rai iha Timor-Leste ne’e atu bele hatene tipu rai nian kada munisípiu sira.

Ministériu Agrikultura Pekuaria Peska no Floresta (MAPPF) liuhusi Diresaun Nasional Peskiza no Estatistika servisu hamutuk ho Universidade Udayana (UNUD) Bali-Indonesia sei halo peskiza iha munisipiu neen (6) kona-ba rai potensial sira ne’ebé bele kuda ai-han sira.

“Ita hahú kontinua foti amostra rai iha munisípiu neen (6) mak hanesan, Munisipiu Lautem, Liquiçá, Dili, Aileu, Manatuto no Oecusse hodi kompleta munisípiu hitu (7) ne’ebé mak realiza ona iha tian kotuk.

Atividade levantamentu ba rai iha Timor-Leste ne’e atu bele hatene tipu rai nian kada munisípiu sira, nune’e ba oin ministériu halo planu bazeia ba dadus refere,” dehan Diretór Nasional Peskiza Estatistika Cesar José da Cruz, iha salaun enkontru MAPPF Comoro, Díli.

Nia esplika, objetivu husi atividade peskiza ne’e atu bele hatene potensialidade rai nian ho rai nia bokur, atu nune’e bele komesa ona kuda ai-han ne’ebé apropriadu.

Nia hatutan, peskiza ne’ebé sei halo iha munisipiu neen atu hatene kona-ba potensial rai nian, maibé MAPPF agradese, tanba iha mós levantamentu dadus ba pekuária, peska tanba levantamentu solo/raine’e atu bele hatene móskona-ba poténsia rai nian ba peska, no pekuária nian.

“Rezultadu peskiza lavantamentu solu ne’e sei hakerek ba livru ida ho lian Portugues, Inglés, Bahasa Indonesia, atu ema hotu-hotu ne’ebé hakarak atu asesu hodi bele hatene rai-nia fertilidade. Iha livru ne’e mak koduz hanesan manual ida atu nune’e ministériu rasik uza nomós ajensia sira ne’ebé mak servisu hamutuk ho MAPPF mós sei uza atu bele halo sosilizasaun ba kuda ai-han nutritivu sira,” nia afirma.

Iha fatin hanesan Xefe Peskiza husi Universitas Udayana Indonésia Ni Made Trigunasih hatete, peskiza refere nu’udar estudu avaliasaun ba konformidade rai no mapamentu potensia área ba dezenvolvimentu komoditi agrikultura iha Timor-Leste.

“Iha tinan kotuk universidade servisu hamutuk ho MAPPF realiza tiha ona lavantamentu solu no tinan ne’e sei kontinua de’it ba etapa tuir mai no peskiza tuir mai ita sei halo mós peskiza kona-ba peska no pekuária nian,” nia dehan.

Nia hatutan, peskiza ne’e inportante tanba atu identifika tipu rai liuhusi amostra rai entaun ekipa sei kompleta hodi determina tipu rai husi observasaun perfil rai, perfil rai ne’e sei haree to’o iha saturasaun, PH, no orgániku, struktura inklui kor rai no PH sei determina tipu rai.

“Ami sei prepara ekipa hodi halo observasaun konformidade rai ba planta agrikultura, no halo observa iha terrenu, ami sei halo intrevista direta ho komunidade no haree plantasaun saida mak kuda iha fatin.Ami mós sei haree tan plantantasaun ne’ebé favoritu ba ekonomia Timor-Leste nian, tanba ai-horis balun ne’ebé mak avo sira kuda iha tempu uluk ne’e mós sei determina parametru kimika no fisika rai, bainhira ami hetan ona dadus ami sei lori ba halo teste iha laboratóriu,” nia esplika.