SEF Hasa’e Koñesimentu Komunidade Kona-Ba Mudansa Klimatika

0
20
SEI Fernando da Costa hatete mudansa klimátika sai ameasa boot ba seguransa alimentár iha Timor-Leste.

Sekretário ba Sekretaria Estadu Floresta (SEF), Fernandino Vieira da Costa hateten sira koko hasa’e koñesimentu komunidade nian kona-ba mudansa klimátika, tanba afeta ba moris komunidade-sira nian iha Timor-Leste.

“Agora daudaun ita hasoru hela dezafiu sira ne’ebé kauza husi mudansa klimátika, hanesan tempu ne’ebé maka labele preve, degradasaun rai nian, no falta bee, ne’ebé sai hanesan ameasa boot ba ita-nia seguransa ai-han nomós ba ita-nia komunidade nia moris di’ak,” dehan SEF da Costa iha Comoro, Díli.

Nia hatutan, mudansa klimátika sai ameasa boot ba seguransa ai-han iha Timor-Leste.

“Ida-ne’e hatudu importante tebes atu adota aprosimasaun ida ne’ebé integradu, bazeia ba natureza hodi muda ita-nia sistema agríkola no hametin ita-nia abilidade hodi hasoru impaktu klimátiku sira,” nia esplika.

Nia salienta, governu presiza halo kolaborasaun ho parte hotu atu nune’e bele haree ba problema sira-ne’e.

“Ita presiza hametin kolaborasaun entre parte interesada, esplora oportunidade finansiamentu nian, aliña inisiativa sira ne’ebé la’o hela, no estabelese komité diretiva ida ba implementasaun ne’ebé efetivu,” nia afirma.

Nia haktuir mos katak problema sira hanesan refere presiza rezolve atu nune’e bele hasae produsaun ai-han iha rai laran.

“70% husi ita-nia populasaun ne’ebé hela iha área rurál hasoru pobreza ne’ebé signifikativu. Governu identifika ona agrikultura nu’udar motor xave ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál, ida-ne’e inklui hasa’e produsaun ai-han, hadi’a kadeia de valór kafé nian, hasa’e produtividade pekuária, no loke potensiál ekonomia azul nasaun nian,” nia esplika.

Iha fatin hanesan, Embaixadór ba Mudansa Klimátika, Adão Barbosa hateten, atu responde ba ameasa sira maka liuhusi Programa Integradu ba Hasa’e Meiu Subsisténsia Reziliente ba Klima liuhosi transformasaun sistema agroalimentár bazeia ba natureza iha Timor-Leste nian.

“Abordajen sistema integradu ida bele ajuda hodi proteje ai-laran sira, hadia jestaun bee nian, no promove agrikultura ne’ebé matenek ba klima,” nia dehan.

Nia hatutan, estratéjia ida-ne’e aliña ho objetivu sustentabilidade nasionál no globál sira hodi halo kolaborasaun ho parte hotu hodi alkansa seguransa ai-han iha Timor-Leste.

“Iha parte interesada oioin, finansiamentu, inovativu, no solusaun sira ne’ebé foka ba komunidade, hodi investe iha prátika sustentável, Timor-Leste bele alkansa seguransa ai-han ba tempu naruk, estabilidade ekonómika, no reziliénsia ambientál,” nia esplika.  

Entretantu, Diretora Agrikultura Munisípiu Ainaro, Aguida Judit Mendonça hateten, atu kombate mudansa klimátiku mak presiza halo sensiblizasaun ba komunidade sira.

“Mudansa klimátiku ne’e akontese hanesan bee maran, rai halai, bai loron naruk, ida akontese tan tanba ita komunidade sira la konsiénsia, tesi ai arbiru de’it. Kada tinan ida halo to’os iha fatin ida, tinan oin ba halo fali iha fatin seluk, entaun sira tesi tiha ai boot sira-ne’e, ikus rai monu, bee mós maran, tanba ne’e mak presiza halo sensiblizasaun no fahe informasaun ba komunidade sira-ne’e kona-ba impaktu mudansa klimátiku,” nia esplika.